Eesistumise jooksul seisis Eesti järjekindlalt vaba ja turvalise digikeskkonna säilimise eest – edendades interneti kättesaadavust, inimõiguste austamist digiruumis ning juhtides tähelepanu süvenevale globaalsele digilõhele. „Internetikasutuse ja eneseväljenduse piiramine, informatsiooniga manipuleerimine ning jälitustegevus digiruumis on maailmas kasvutrendis, eriti autoritaarsetes riikides nagu Venemaa,“ rõhutas välisminister Margus Tsahkna. „Kuna meie igapäevaelu liigub üha enam digimaailma, on samameelsete riikide ühine vastutus tagada, et demokraatlikud väärtused ja inimõigused oleksid hoitud ka digikeskkonnas. See on olnud Eesti eesistumise peamine põhimõte.“
Üheks keskseks eesmärgiks oli Eesti kogemuse jagamine turvalise ja kodanikusõbraliku e-riigi ülesehitamisel. Eesti juhtimisel töötati välja inimõigusi austavad avaliku digitaristu (DPI) printsiibid, mis aitavad tagada, et digitaristu oleks kaasav, turvaline, vastupidav, läbipaistev ja inimkeskne.
„Tegu on maailmas esimese omataolise raamistikuga, mis seab demokraatia ja inimõigused avaliku digitaristu keskmesse ning soodustab koostööd avaliku ja erasektori vahel parimate digilahenduste loomiseks,“ märkis Tsahkna. „Loodame, et need printsiibid hakkavad edaspidi suunama kõigi liikmesriikide e-riikide arengut.“
Eesti korraldas või koordineeris eesistumise jooksul üle 60 ürituse ja ühisavalduse. Toimus kaks kõrgetasemelist kohtumist – ÜRO kõrgetasemelise nädala (UNGA) raames, kus keskenduti inimõiguste ja digiruumi seostele, ning Tallinn Digital Summiti kõrvalüritus, kus tutvustati DPI printsiipe. Lisaks toimus kolm regionaalset dialoogi.
Internetivabaduse Koalitsioon (Freedom Online Coalition ehk FOC) loodi 2011. aastal eesmärgiga kaitsta ja edendada maailmas internetivabadust ning kujundada sellest aluspõhimõttest lähtudes rahvusvahelisi otsuseid. Eesti on üks 15-st FOCi asutajaliikmest, nüüdseks on grupis 42 riiki, kes on pühendunud inimõiguste tagamisele veebimaailmas.