Riigikohus ei võtnud Kaja Kallase ja Varro Vooglaiu ning Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) kaebust menetlusse ja seega jõustus ringkonnakohtu otsus, mille kohaselt peab endine peaminister oma sotsiaalmeedia kontol ümber lükkama väited, nagu oleks Vooglaiu ja SAPTK-i korraldatud meeleavaldusel rünnatud politseid.
Samas jäid suur osa kohtukulusid Vooglaiu ja SAPTK-i kanda.
Toonane peaminister Kallas tegi 2022. aasta 17. veebruaril sotsiaalmeedias postituse, kus ütles, et “traditsioonide eest seisja” ründab Eesti iseseisvust.
“Mäletame nende korraldatud meeleavaldust Toompeal, kus rünnati Eesti politseid. Mäletame Varro Vooglaiu ja EKRE 23. oktoobril korraldatud meeleavaldust Vabaduse väljakul, kus nad ründasid Eesti arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid. Kahjuks on Varro ja teda tugevalt toetavad EKRE poliitilise retoorika üheks osaks saanud Eesti riigi kui vaenlase kujutamine. Nüüdne viide, et pole vahet, mis lipp tornis lehvib, on lihtsalt üks element pikas reas,” kirjutas Kallas.
Kallase postitus ei meeldinud riigikogu liikmele Varro Vooglaiule, kes pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse.
Harju maakohus otsustas 2024. aasta 25. novembril Vooglaiu ja SAPTK-i kaebuse osaliselt rahuldada, kohustades Kaja Kallast ümber lükkama, et Vooglaiu või SAPTK-i meeleavaldusel rünnati politseid. Samuti pidi Kallas ümber lükkama, kes korraldas 2021. aasta oktoobris Vabaduse väljaku meeleavalduse.
Maakohtu otsuse kohaselt pidi Kallas 10 päeva jooksul tegema postituse: “Mina, Kaja Kallas, avaldasin 17.02.2022 tehtud postituses ebaõigeid faktiväiteid, nagu oleks Varro Vooglaiu ning SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldatud meeleavaldusel Toompeal rünnatud Eesti politseid ning nagu Varro Vooglaid ja EKRE oleksid korraldanud 23.10.2021 meeleavalduse Vabaduse väljakul. Nimetatud väited ei vasta tõele.”
Samas ei rahuldanud kohus hagi Kallase väite osas, mis seisnes avalduses: “Mäletame Varro Vooglaiu ja EKRE 23. oktoobril korraldatud meeleavaldust Vabaduse väljakul, kus nad ründasid Eesti arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid.”
Kohus leidis, et sõna “ründama” all mõistis keskmine lugeja verbaalset rünnet ning et erinevaid meeleavaldusele toodud plakateid ja seal kõlanud sõnavõtte võib pidada Eesti arstide, teadlaste ja meditsiinitöötajate verbaalseks ründamiseks.
Lisaks ei tuvastanud kohus ei väärat faktiväidet ega ka ebakohast väärtushinnangut Kaja Kallase väites: “Samal päeval, kui Venemaa agressiooni sihtmärgiks oleva Ukraina iseseisvuse toetuseks lehvivad üle maailma sinikollased lipud, ründab end sinimustvalge lipu taha varjav “vabadusvõitleja” ja “traditsioonide eest seisja” Eesti iseseisvust.”
Kohtu hinnangul on küll osutus tehtud ilmselgelt Vooglaiule, ent samas kasutas Kallas kujundlikku väljenduslaadi, mis ei võimalda järeldada, nagu oleks Vooglaid pannud toime riigivastaseid süütegusid. Seejuures ei saa kohtu hinnangul pidada ebakohaseks Kallase väärtushinnangut Vooglaiu enda mitmetimõistetavate väljaütlemiste kontekstis.
Kohus jättis hagi rahuldamata ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohta. Kohtu hinnangul pidi Vooglaid taluma ka tema suhtes esitatud valeväiteid, kuna neil väidetel ei olnud isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu ning seetõttu need ei ületanud õigusvastasuse künnist. Kohtu hinnangul on Kallase poolt Vooglaidi kohta esitatud väited osa poliitilisest debatist.
Menetluskulud jättis kohus 80 protsendi ulatuses hagejate ja 20 protsendi ulatuses kostja kanda.
Vooglaid viis vaidluse edasi ringkonnakohtusse, mis otsustas selle aasta septembri lõpus maakohtu otsuse muutmata ja Vooglaiu ja SAPTK-i apellatsioonikaebused rahuldamata jätta. Apellatsioonimenetluse kulud jättis kohus solidaarselt Varro Vooglaiu ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kanda.
Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei teinud seda ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus eraldi otsusega.
Vooglaid kaebas ka ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse, mis jättis nüüd asja menetlusse võtmata ja seega ringkonnakohtu otsus jõustus.
Vooglaid ütles sotsiaalmeedias, et ta ei ole sellise asjade käiguga rahul.
“Jõustub Harju Maakohtu 25.11.2024 otsus, millega küll tuvastati Kallase poolt minu ja SAPTK-i suhtes laimu levitamine, ent samas jäeti Kallase kohtukuludest 30 protsenti SAPTK-i ja 50 protsenti minu kanda, samal ajal kui Kallase kanda jäi vaid 20 protsenti meie kohtukuludest,” märkis Vooglaid.
“Niisugust lahendit on võimatu õiglaseks pidada. Samas ei saa seda pidada ka üllatavaks, sest me ju teame, kuidas Eesti kohtusüsteem toimib. Aga midagi pole parata,” lisas Vooglaid.
Vooglaiu sõnul peab ta nüüd hakkama vaatama, kust kohtukulude katmiseks raha kokku saada. Tema sõnul Kallase advokaatide, Raidla büroost, deklareeritud kohtukulud olid kahes esimeses kohtuastmes kokku üle 15 000 euro.
Ringkonnakohtu nüüd kehtima hakanud lahend: