Ministeeriumid koostavad tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust, mis koondab üheks õigusraamiks kolm seni eraldi kehtinud seadust. Selle järgi oleks erasektorist tuleva sõjaajakoosseisu suurus pea 56 000 inimest.
Ministeeriumid on koostamas tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust, mis koondab kolm seni eraldi kehtinud seadust üheks tervikuks. See hakkab hõlmama hädaolukorra seadust, erakorralise seisukorra seadust ning ka riigikaitseseadust.
Riigikogu riigikaitsekomisjon arutas uut seadust ka kahe nädala tagusel istungil, kus ütles kaitseministeeriumi asekantsler Margit Gross, et erasektorist tuleva sõjaajakoosseisu suurus võiks olla ligi 56 000 inimest.
Riigikaitsekomisjoni liige, keskerakondlane Vladimir Arhipov ütles, et kuna see seadus asendab riigikaitseseadust, siis need inimesed, keda nüüd kutsutakse on reservväelased, kes on läbinud ajateenistuse juba Eesti ajal.
“Samas on veel laiendatud koosseis kuni 100 000, kes on väljaõppe saanud ka veel Nõukogude ajal. Aga hetkel me räägime 56 000, kes on Eesti ajal väljaõppe saanud,” ütles Arhipov.
Riigikaitsekomisjoni liige Leo Kunnas ütles, et need inimesed on jagatud 22 elutähtsa teenuse kategooriasse.
“Ta hakkab aeronavigatsioonist ja andmesideteenustest pihta, aga kõige tähtsamad loomulikult nendest on toit, kütus, elekter ja põhimõtteliselt kõik, mis puudutab raharinglust, telefoniteenuseid, tervishoidu, raudteid, sadamaid, lennuvälju. Erinevad ministeeriumid on nende eest vastutavad, aga mitte ainult. Näiteks sularaharinglus ja makseteenused, need on näiteks Eesti pangad, aga kohalikel omavalitsustel on näiteks kaugküte, kohaliku tee sõidetavus ja veega varustamine ja kanalisatsioon,” rääkis Kunnas.
Kunnas nentis, et need 22 teenust on väga mahukad ja kõik teatud mõttes kriitilised.
“Meil ju kaitseväeteenistuskohustust näiteks ei ole naistel ja meil ka tervislikel ja muudel põhjustel ei ole ka osadel meestel sõjalist ettevalmistust. Sinna väga palju lähebki neid inimesi, kellel ei ole otseselt sõjalist ettevalmistust. Ja loomulikult ka neid, kellel tegelikult on sõjaline ettevalmistus. Väga paljudel ametikohtadel, neil peab olema siiski valik, et mida nad siis teevad, et kas nad osalevad sõjalises kaitses või mitte,” sõnas Kunnas.
Arhipol lisas, et inimesed kutsutaks sõjaväeteenistusse ja antakse mingisugune tähtaeg. “Ja tal peab olema teada, kus kohas asub tema kogunemise asukoht, seda peaks iga reservväelelane teadma ja ongi kõik ja ta läheb ka siis kodumaad kaitsma,” ütles Arhipov.
Riigikaitsekomisjon kogunes teisipäeval seaduse üksikasju uuesti arutama. Arhipovi hinnangul saab see valmis hiljemalt kevadistungjärgu lõpuks, kuid lisas, et võib ka kiiremini minna.