Eesti spordiajaloos on kõigest paar sündmust, mille puhul küsitakse: kus sa sel ajal olid? Kui Allar Levandi olümpiapronksi võitis, lamasin teleri ees, hiljuti sündinud poeg kõhul. Tuled, tõsi, akendes ei põlenud nagu tol ööl üle Eestimaa. Milleks? Teleripilti nägi niigi.
Erki Noole Sydney olümpia kettaheite puhul – olgem ausad, see oli meie jaoks läbi aegade dramaatilisim spordihetk – olin samuti pikali kui kirjamark, aga Austraalias, maakera kuklas, ajakirjanike külas ehk ajutiseks hotelliks muudetud laohoones. Eelmine õhtu oli veninud pikale, muid võistlusi, kus eestlased osalesid, sel päeval ei olnud, ning kuna ülesanne oli kajastada öösse venivat Noole kullapidu, võis asja veidi rahulikumalt võtta.
Oled juba tellija? Logi sisse
Kommenteeri
Loe kommentaare (29)