Eesti sideteenused on rahvusvahelises võrdluses hea katvuse ja kiirusega ning mobiilne internet on teiste riikidega võrreldes soodne ja kvaliteene, kuid kaabliühenduste hinnad on lähiriikidega võrreldes kallid, selgub Arenguseire Keskuse uuringust.
Mobiilse interneti kiiruste võrdluses paikneb Eesti maailmas 24. kohal 102 võrreldud riigi seas ning enamik Euroopa riike jääb Eestist tahapoole.
Euroopa keskmise tasemega võrreldes on Eestis valguskaablivõrguga katvus kõrge (86 protsenti) ning enamik valguskaabliga veel ühendamata hooneid asuvad baasvõrgust vähem kui kümne kilomeetri kaugusel. Samas fikseeritud asukohaga püsiühenduste kiiruselt on Eesti 66. kohal 154 riigi seas, jäädes allapoole oma võimekust, mis tähendab, et võrgud võimaldaksid tegelikust kasutusest suuremaid ühenduskiirusi, tõdes keskus oma ülevaates.
“Mobiilse interneti hind on suhteliselt soodne tänu kolme suure telekomiettevõtte tihedale konkurentsile. Valguskaablivõrgu arendamine eeldab aga mahtu ning madalama hinnani jõudmine on keerukas, sest teenusepakkujad kontrollivad sageli ka lõpptarbija liitumispunkti ja kaablit, mis piirab operaatori vahetust,” kommenteeris Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane äsjavalminud raportit ning lisas, et püsiühenduste turg on Eestis väike ja väljaspool tiheasustust äriliselt mitteatraktiivne.
Eestis esineb lisaks ka ebaproportsionaalseid ja põhjendamatuid nõudeid sidevõrkude rajamisel, mis muudavad taristusse investeerimise kalliks. “Üheks näiteks on nõue paigaldada valguskaabel kahe meetri sügavusele või lisada juba kaitsetorru paigaldatud kaablile ümber täiendav kaitsetoru,” kirjeldas Varblane.
Arenguseire Keskus tõi oma lühiraportis välja, et konkurentsivõimet Eesti sideteenuste valdkonnas saaks parandada, kui muuta sidetaristuga arvestamine kõigis ehitusprojektides, sealhulgas tee-ehituses tavapäraseks ja õigusaktidega kohustatud osaks. Olukorda võiks muuta ka operaatorineutraalse internetivõrgu levik, kui see paigaldatakse elektrikaablitega koos.
Varblase hinnangul aitaks põhjendamatuid nõudeid sidevõrkude rajamisel vältida ka kohalike omavalitsuste ja maaomanike suurem teadlikkus kaasaegse side valdkonnas. “Korteriühistud ja teised maaomanikud saaksid ise rajada majasisese valguskaablivõrgu ning see suurendaks elanike ja ettevõtete võimalust valida erinevate teenusepakkujate vahel, mis aitaks alandada püsiühenduse hinda,” tõi ta näite.
Vaatamata sidekaablite sihipärasele lõhkumistele Läänemeres on Eesti välisühenduste arv hea ja see on võimaldanud katkestusteta sideteenust ettevõtetele ja elanikele. Mandritevaheliste ühenduste jaoks on mereteed endiselt parim lahendus ning nende parandamine on uute kaablite rajamisest kordades odavam, märkis Arenguseire Keskus.
Lühiraport “Trendid ja konkurentsivõime elektroonilise side valdkonnas” põhineb konkurentsivõime eksperdikogu raporti peatükil “Elektrooniline side kui Eesti majanduse konkurentsivõime tegur” ning on valminud uurimissuuna “Majanduse konkurentsivõime tulevik” raames. Uurimissuunas analüüsitakse Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning esitatakse perspektiivikad majanduspoliitilised soovitused. Uurimissuund on osa Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu tööst.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu juures.