Seni on andmejälgijaga liitumine olnud asutustele vabatahtlik, mistõttu on täna süsteemiga liidestatud vaid väike osa riiklikest andmekogudest – neid on 15 prognoositavast 300st. See on tekitanud ministeeriumi sõnul olukorra, kus inimesel puudub terviklik ülevaade tema andmete kasutamisest riigi poolt.
„Inimese andmed kuuluvad inimesele, mitte ametiasutusele. Meie eesmärk on lõpetada olukord, kus riigi andmekasutus on inimese jaoks justkui must kast. Kui ametnik vaatab inimese andmeid, jääb sellest maha jälg, ja inimesel on õigus seda jälge näha,“ ütles Pakosta. „Muudame andmejälgija kohustuslikuks, et kasvatada usaldust riigi vastu ning anda inimestele tegelik kontroll oma andmete üle. See on põhimõtteline muutus projektipõhiselt lähenemiselt süsteemsele läbipaistvusele.“
Kavandatava seadusemuudatuse kohaselt muutub andmejälgijaga liidestumine kohustuslikuks kõigile infosüsteemide andmevahetuskihiga X-tee liidestatud avaliku sektori andmekogudele. Et üleminek oleks sujuv ja arvestaks asutuste tehnilist võimekust, on protsessile seatud konkreetsed tähtajad.
„Olen andnud suunise, et kõik ministeeriumid peavad oma haldusala piires välja töötama konkreetse teekaardi juba käesoleva aasta lõpuks. Selles plaanis tuleb fikseerida täpsed ajad, millal andmejälgijat rakendatakse,“ rõhutas Pakosta. „Tunnustan neid ministeeriume ja asutusi, kes on olukorra tõsidust mõistnud ning oma teekaardid ja plaanid juba praeguseks kenasti edastanud. See näitab valmisolekut liikuda avatuma riigijuhtimise poole.“
Erisused julgeoleku ja kriminaalmenetluste puhul
Uus regulatsioon arvestab ka olukordadega, kus info avalikustamine võib kahjustada riigi julgeolekut või õigusemõistmist. Väljatöötamiskavatsuses on selgelt määratletud erisused, millal andmejälgijat ei pea rakendama või millal info kuvamine on ajutiselt piiratud.
Erisused puudutavad peamiselt kriminaalmenetlusi ja jälitustoiminguid, riigisaladusi ning majanduslikku otstarbekust ehk erand tehakse ka andmekogudele, kus isikuandmete päringute arv on marginaalne ja süsteemi arenduskulu ületaks ebamõistlikult saadavat kasu.
„Andmejälgija ei ole pelgalt IT-projekt, vaid tööriist põhiõiguste tagamiseks. See distsiplineerib ka ametnikke ja andmetöötlejaid – teadmine, et igast päringust jääb inimesele nähtav jälg, on parim ennetusmeede uudishimust tingitud või ebaseaduslike päringute vastu,“ lisas minister. Viimastel aastatel on just logide kontrollimine aidanud tuvastada mitmeid andmekaitserikkumisi.
Andmejälgija on teenus, mis võimaldab inimesel riigiportaali eesti.ee ja riigiäpi kaudu näha logisid tema isikuandmete töötlemise kohta. Praegu peab inimene oma andmete kasutamise kohta info saamiseks esitama igale asutusele eraldi teabenõude, mis on ajakulukas nii kodanikule kui ka ametnikule. Andmejälgija automatiseerib selle protsessi.
Justiits- ja digiministeerium ootab ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide ja huvigruppide arvamusi ning kooskõlastusi väljatöötamiskavatsusele hiljemalt 31. detsembriks.
Pärast tagasiside analüüsimist valmistatakse ette avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu. Paralleelselt seadusloomega jätkub tehniline ettevalmistustöö Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) juhtimisel, kes tagab andmejälgija keskse haldamise ja arendamise.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (27)