Valgevene kaaliumkloriidi eksporti, mida USA oli Valgevenele poliitvangide vabastamise eest lubanud ja mille transport peaks käima läbi Leedu, võiks siduda Ameerika Ühendriikide vägede kohalolekuga Leedus, ütles Leedu presidendi julgeolekunõunik Deividas Matulionis.
Tema sõnul ei ole USA esindajad veel pidanud Leedu juhtidega läbirääkimisi Valgevene väetiste transiidi võimaliku taasalustamise kohta läbi Klaipėda sadama ning kui nad lõpuks läbirääkimisi jätkavad, võiks sellise otsuse siduda USA sõjaväe täiendava kohalolekuga riigis.
“See on ameeriklaste poolt õige käitumine – nad ei avalda meile tõepoolest survet täiendavate sammude astumiseks. Kui aga Valgevenest pärit kaaliumkväetised hakkavad Ameerikasse saabuma, siis tekib küsimus, kuidas neid transportida. Siinkohal tekib huvitav punkt,” rääkis Matulionis teisipäeval saates Leedu rahvusringhäälingus. “Kui me peaksime selles suunas midagi ette võtma, peaks see tõenäoliselt olema seotud USA täiendava vägede kohalolekuga. Kui need väetised muutuvad sisuliselt Ameerika omaks ja on suunatud USA turule, siis (…) peame olema Ameerika huvide tsoonis, aga mitte ameeriklaste vastu,” lisas ta.
USA lubas eelmisel nädalal tühistada Valgevene kaaliumväetistele kehtestatud sanktsioonid vastutasuks enam kui saja poliitvangi vabastamise eest.
Euroopa Liit peaks kevadel otsustama, kas pikendada oma väetisesanktsioone Valgevenele.
Matulionis kutsus üles mitte ideologiseerima Valgevene väetiste transiidi küsimust ja kui olukord muutub, püüdma realiseerida Leedu pragmaatilisi huve.
“Riiklik huvi on väärtuspõhise ja pragmaatilise poliitika kombinatsioon,” ütles presidendi nõunik.
Leedu keelas Valgevene väetiste transiidi 2022. aasta alguses, viidates USA sanktsioonidele, samas kui EL kehtestas nende vastu sanktsioonid hiljem. Ameerika Ühendriikidel on Leedus Pabradė polügoonil umbes tuhat sõdurit, kuid praegu vaatab Washington oma vägede kohaloleku prioriteete Euroopas ja kogu maailmas.