Kokkulepe Ukrainaga on lähedal, aga kompromiss on välistatud põhiliste Venemaa nõudmiste osas, ütles Vene välisministri asetäitja Sergei Rjabkov intervjuus USA telekanalile ABC News.
Vene välisministri asetäitja Sergei Rjabkov ütles eile esmaspäeval 15. detsembril ABC Newsile antud eksklusiivintervjuus, et tema arvates on sõdivad pooled sõja lõpetamiseks diplomaatilise lahenduse „lävel”.
„Oleme valmis kokkuleppele jõudma,” ütles Rjabkov Venemaa presidendi Vladimir Putini valitsuse kohta. Asevälisminister lisas, et loodab kokkuleppele jõuda „pigem varem kui hiljem”.
USA anonüümsust palunud valitsusametnikud andsid esmaspäeval märku, et Venemaa ja Ukraina vaheline rahuleping võib olla lähemal kui kunagi varem, öeldes ajakirjanikele, et „sõna otseses mõttes 90 protsenti” kahe sõdiva riigi vahelistest probleemidest on lahendatud.
Kuid Rjabkov kordas ka Moskva pikaajalisi nõudmisi, mida Kiiev väidab, et ei saa ühegi rahulepingu osana aktsepteerida. Nende hulgas on Venemaa kontroll Krimmi üle, mis okupeeriti 2014. aastal, ja nelja teise osaliselt okupeeritud territooriumi üle – Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni – Ukraina lõuna- ja idaosas.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on korduvalt välistanud territoriaalsete järeleandmiste tegemise Venemaale.
„Meil on neid kokku viis ja me ei ole selles küsimuses mingil kujul kompromissiga nõus,” ütles Rjabkov Venemaa kontrolli kohta nende territooriumide üle.
Rjabkov rääkis ABC Newsiga ajal, mil nii Moskva kui ka Kiiev teevad koostööd Ameerika esindajatega Valge Maja viimase rahupüüdluse kallal, mille eesmärk on tagada Venemaa täiemahulise sissetungi lõpp oma naaberriiki, mis algas 2022. aasta veebruaris.
Teine komistuskivi Moskva jaoks on olnud NATO riikide sõdurite võimalik saatmine Ukrainasse pärast sõda.
Rjabkov ütles, et Venemaa ei nõustu kokkuleppega, mis hõlmab nende kohalolekut Ukraina pinnal, isegi kui nad oleksid seal julgeolekugarantii osana või nn tahte koalitsiooni liikmetena, nagu Euroopa juhtidest koosnev rühm end nimetab.
„Me kindlasti ei toeta, nõustu ega ole isegi rahul NATO sõdurite kohalolekuga Ukraina territooriumil,” ütles Rjabkov.
Rjabkov – Venemaa välisministeeriumi kõrgetasemeline tegelane, kes suhtleb regulaarselt rahvusvaheliste meediaväljaannetega – on olnud Moskvas välisministri asetäitja alates 2008. aastast, töötades välisminister Sergei Lavrovi alluvuses, kes on ametis olnud alates 2004. aastast.
Rjabkov oli üks neist Venemaa ametnikest, kes pisendas Ukrainat varitseva ohu olulisust enne Moskva täiemahulist sissetungi oma naaberriiki. Kui Vene väed 2022. aasta jaanuaris Ukraina piiridele koondusid, ütles Rjabkov, et Moskval „pole mingit kavatsust Ukrainat rünnata, pealetungi korraldada ega riiki sisse tungida”.
Esmaspäeval ABC Newsile antud intervjuus keeldus välisministri asetäitja nimetamast Venemaa käimasolevat sissetungi sõjaks, kasutades selle asemel Kremli eelistatud väljendit „sõjaline erioperatsioon”.
„Me teeme, mida me teeme, me tahame selle peatada ja see, kas see peatatakse, sõltub suuresti sellest, kuidas Kiievi võimuesindajaid toetavad inimesed mõistavad meie edu vältimatut tulemust,” ütles Rjabkov.
Vene ametnikud on oma sissetungi käsitlenud vajaliku meetmena Ukrainas elavate etniliste venelaste kaitsmiseks. Küsimusele selle kogukonna liikmete kannatuste ja surmade kohta Moskva sõja tagajärjel vastas Rjabkov, et ta tunneb kannatanutele kaasa.
„Kogu meie tegevuse eesmärk on tagada, et vähemalt mõned neist inimestest, enamik neist inimestest leiaksid, et neil on parem ja sobivam olla seal, kuhu nad kuuluvad, mis on Venemaa,” sõnas ta.
Rjabkov on käimasoleva sõja ajal regulaarselt kommenteerinud USA-Venemaa suhete erinevaid aspekte. Näiteks on ta korduvalt kutsunud üles keskenduma uuesti kahepoolsetele tuuma- ja relvastuskontrolli lepingutele.
Rjabkov ütles aga sel kuul, et edasiminek selles ja muudel teemadel „saab meile võimalikuks alles pärast seda, kui oleme veendunud Washingtoni Venemaa-poliitika sisulistes ja pöördumatutes edusammudes”.
Rjabkov ütles eelmisel kuul ajakirjale International Affairs, et Trumpi ja Putini uus kohtumine on võimalik Ukraina rahuläbirääkimiste jätkudes. „Ma ei välista midagi,” ütles ta.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.