Meie ümber süvenev tervisekriis – olgu selleks vaimse tervise mured, elustiilihaigused või üldine kurnatus – ei ole lihtsalt halbade individuaalsete valikute summa. See on sümptom millestki palju sügavamast.

See on märk fundamentaalsest konfliktist meie ürgse olemuse ja selle tehisliku, aina ebakindlamaks muutuva keskkonna vahel, kuhu meid täna on surutud.

Tõsi, me ei pea enam metsas küttima ja korilama, et ellu jääda. Kuid paradoksaalsel kombel ei tundu elu paljudele eestlastele sugugi kergem. Vastupidi – me oleme silmitsi kunstlikult tekitatud majanduslike raskuste, ebaõiglase maksukoormuse ja tuleviku ebakindlusega. See paneb meie närvisüsteemi proovile viisil, milleks me bioloogiliselt loodud pole.

See artikkel ei ole poliitiline manifest, vaid katse mõista inimese olukorda moodsa aja “hakklihamasinas”. See on teejuht harmoonia leidmiseks ajal, mil süsteem meid enam ei hoia.

🛑 Meie ürgne pärand: Talupojatarkus vs. globalistlik betoondžungel

Meile meeldib mõelda endast kui ratsionaalsetest moodsa aja inimestest. Tegelikult on meie “tehaseseadistus” sadu tuhandeid aastaid vana. Meie eellaste elu defineerisid:

✅ Pidev liikumine: keha on disainitud töötama, mitte istuma.

✅ Selged ja vahetud ohud: stress oli lühiajaline ja päästev (kiskja või nälg), mitte krooniline ja nähtamatu.

✅ Hõimu tähtsus: üksinda jäämine tähendas surma. Inimene on loodud elama tugevas kogukonnas, mitte atomiseeritud indiviidina.

🏗️ Evolutsiooniline ebakõla: Eesti reaalsus 2025

Mis on täna teisiti? Meie ümber toimub justkui inimkatseline eksperiment.

Võõrandumine: meie keha “roostetab” kontoris ja autos, samal ajal kui vaim on kurnatud bürokraatiast ja määrustest, mis on kaugel tervest talupojamõistusest.

Krooniline stress: ohud ei ole enam põõsas, vaid pangakontol ja uudistes. Mured toimetuleku ja sõjaohu pärast on pidevad. See hoiab keha püsivas häireseisundis.

Müra ja info üleküllus: sotsiaalmeedia ja peavoolu uudised hoiavad meid pidevas hirmufoonil. Meid on lahutatud vaikusest ja rahust.

Üksildus kui uus norm: liberaalne ühiskonnamudel propageerib individualismi, kuid bioloogiliselt tähendab see isolatsiooni. Tekib ohtlik tunne, et oleme oma muredega üksi – olukord, mis meie esivanematele tähendas hukku.

Selle tagajärg? Masin kuumeneb üle. Me püüame ürgse “riistvaraga” jooksutada liiga rasket ja vigast moodsat “tarkvara”.

💡 Lahendused: Kuidas taastada peremehetunne oma tervise üle?

Lahendus ei ole oodata päästjat riigi või ametnike näol. Lahendus on võtta vastutus ja toetada oma bioloogiat – see on mässumeelne akt manduva mugavusühiskonna vastu:

🌿 Taasmõtesta liikumine. Kõndimine on tasuta ja see on loomulik. Kasuta treppe, mine jalgsi. See põletab stressihormoone paremini kui ükski tablett.

🌲 Ühendus kodumaa loodusega. Eesti mets on meie rahvuslik varamu ja parim psühhiaater. See on koht, kus kehtivad igavesed loodusseadused, mitte poliitilised tõmbetuuled.

😴 Austa und. Hea uni on vundament ja see ei maksa midagi. Puhanud inimene on raskemini manipuleeritav ja tervem.

🍳 Päris toit. Eelista võimalusel lihtsat, eestimaist toitu (juurviljad, munad, kala) ülitöödeldud import-poolfabrikaatidele. See on kehale kütus, mitte koorem. Toit on osa meie julgeolekust.

🤝 Ehita oma hõim. Rasketel aegadel on perekond ja kogukond kriitilise tähtsusega. Hoidke lähedastega kokku, suhelge näost näkku, mitte ekraanide kaudu.

Aga astu ka samm kaugemale – välju oma mugavustsoonist ja liitu mõne reaalse vennaskonnaga.

Liitu Kaitseliidu või Naiskodukaitsega, et oskaksid kriisiolukorras oma kodu kaitsta.

Otsi üles kohalik kogudus või Alfa kursus, kui tunned, et vajad elule sügavamat ja igavikulisemat vundamenti.

Liitu oma väärtusi kandva erakonnaga, et sa poleks poliitikas vaid pealtvaataja, vaid kaasarääkija.

Tunne, et kuulud kuhugi, sul on missioon ja selja taga “oma inimesed”, on parim vaimse tervise tugi ajal, kui riiklikud süsteemid on võõrandunud.

Kokkuvõtteks

Meie ülesanne praeguses Eestis on olla vastupidavad ja targad “loomapidajad” iseendale. Teadvustades oma ürgseid vajadusi ja hoides sidet oma juurtega, saame kaitsta oma tervist ka kõige keerulisemates oludes.

Terve ja tugev inimene on vaba inimene. See on meie isiklik vastutus.

Mikk Saar,

EKRE poliitik