Tallinna linnahalli uksed on juba pikki aastaid olnud suletud, kuid siiani meelitab see kohale nii turiste kui kohalikke.
27. detsembril saab täpselt 16. aastat kui Tallinna linnahallis toimus viimane üritus. Praegu on linnahall otsekui uinunud kaunitar, mis ootab suudlust, mis teda varjusurmast üles ärataks.
Paljudel on linnahallist omad mälestused suurejoonelistest etendustest ja kontserditest või ka Rahvarinde kongressist, aga vähesed on viimastel aastatel sinna uudistama pääsenud.
“Kasutusel on suhteliselt väike osa. Nii palju et helistuudio, analoogstuudio Matrix Audio on veel siin majas rendil, veel suvekohvikute mööbli ja varjude hoidmiseks osa pindasid. Ja arhitektuurikeskuse poolt korraldatud ekskursioonid käivad regulaarselt,” ütles linnahalli haldusjuht Leho Lõoke.
Aastakümnete jooksul on olnud mitmeid plaane, kuidas linnahalli taas elu tuua. Korduvalt on räägitud suure konverentsikeskuse rajamisest, aga veel mõne aasta eest oli kõne all idee linnahall üldse maha lammutada. Arhitektuuriloolase Grete Tiigiste sõnul kuulub linnahall Eesti arhitektuuriajaloo 20. sajandi top kolm ehitiste hulka.
“Sellest hetke olukorrast ei maksa nii kaasa minna, ka insenerid, erinevad insenertehnilised ekspertiisid viimastest aastatest on seda nentinud, et tegelikult hoone taastamine on endiselt võimalik ja vaat et isegi odavam kui lammutamine ja täiesti uue hoone ehitamine,” rääkis Tiigiste.
Tiigiste sõnul on rahvusvahelised eksperdid kiitnud linnahalli head akustikat, aga seal on siiani alles Enn Põldroosi kavandatud lavaeesriie, mis peaks olema üks suuremaid gobelääne maailmas. Jätkuvalt on töökorras ka nn Soome sein, mis liigub üles alla. Tiigiste sõnul on linnahalli ellu äratamiseks mitmeid võimalusi, näiteks oleks võimalik ooperiteater rajada jäähalli või teha sinna Helsingi raamatukogu Oodi laadne keskus.
“Mina ise näeks, et Tallinnal on puudu sellisest hoonest, kus erinevad funktsioonid tulevad kokku ja linnaelanikul on võimalik siin erinevaid asju teha. Võivad ka need konverentsid olla või etendused,” ütles Tiigiste.
“Planeerimine linnatiheduse mõttes näitab ka, et kui tuua ühte kohta erinevaid funktsioone kokku, siis lõpuks see inimene leiab oma tee sinna,” lisas ta.
Tallinna linnapea Peeter Raudsepa sõnul ei ole erakapital linnahalli arendamisest huvitatud. Linnapea sõnul ollakse kohati liialt linnahalli säilitamises kinni.
“Mõtleme ambitsioonikamalt, mõtleme, et me tegelikult vajame mitte ainult funktsionaalset, vaid ka sümbolväärtusega objekti. Las meie noored, nooremapoolsed arhitektid, kellel on loovust, kellel on ambitsiooni. laseme neil luua,” ütles Raudsepp.