Tallinna Tehnikaülikooli teadlane Tarvo Treier on oma hiljutise teadustööga loonud eelduse e-hääletuse turvalisuse suurendamiseks, tuvastades auditeerimissüsteemis tehnilisi nõrkusi. Tema töö näitas, et kui keegi oleks andmetega manipuleerinud, siis väga suure tõenäosusega ei oleks audiitor seda avastanud. Töö ei uurinud, kas andmetega ka tegelikult saaks manipuleerida, vaid üksnes seda, kas auditeerimine suudab selliseid vigu tuvastada.
Selleks korraldas Treier rea eksperimente. 17 erinevast veast tuvastas kontrollrakendus vaid viis. Eriti märkimisväärne on see, et rakendus ei suutnud tuvastada ka seda, kui valimisandmete hulka lisati fantoomhääl ja selle varjamiseks logisid võltsiti. Nii ulatuslik manipulatsioon ei tohiks auditeerimisel märkamata jääda.
Puudused ei piirdunud sellega. E-hääletuse tulemuste kontrollimiseks on süsteemi loojad kehtestanud kindla protseduuri – audiitor peab häälte töötlemise rakenduse uuesti käivitama, et oleks võimalik kontrollida, kas valimisteenistuse esitatud tulemused on korratavad. Treier juhtis oma teadustöös tähelepanu, et auditiaruannetest ei nähtu, et audiitorid oleksid teostanud korduskäivitamisi, mida nad protseduuri järgides pidanuks tegema. Nad on usaldanud valimisteenistuse esitatud andmeid, sisuliselt on jätnud oma töö tegemata.
Hiljutine teadustöö leidis e-hääletuse auditeerimises puudusi. Lisaks tarkvara parandamisele aitaks usaldust suurendada ka see, kui audiitorite ring oleks oluliselt laiem.
See ei suurenda usaldust valimiste aususesse, mis on ohuks nii ühiskonna sidususele kui ka demokraatiale laiemalt. Lisaks tarkvara parandamisele aitaks usaldust suurendada ka see, kui audiitorite ring oleks oluliselt laiem.