Ida-Virumaa kutsehariduskeskus peatab kutseõppe, sest noored ei saa eestikeelse õppega hakkama, mistõttu plaanib kool tööle võtta 20 eesti keele õpetajat ja hakata õpilastele esmalt eesti keelt õpetama.
Hendrik Agur juhib Ida-Virumaa kutsehariduskeskust alates 1. augustist. Tööle asudes oli Aguri peamiseks lubaduseks viia Ida-Viru kutseharidus täiseestikeelsele õppele. Praeguseks on selgunud, et ligi poolte esimese ja teise kursuse õpilaste eesti keele oskus on nii kehv, et õppetööst ei tule midagi välja. Seepärast pannakse alates uuest aastast õppetöö seisma ja hakatakse noortele keelt õpetama.
“Meil on umbes 700–800 õpilast, kes tegelikult ei valda eesti keelt selleks, et eesti keeles õppida. Meil ei ole mõtet enam seda ressurssi kulutada, õppida eestikeeles keskkonnas, kus tegelikult õppijad sellest aru ei saa. Seetõttu me otsustasime teha põhjaliku reformi, piltlikult öeldes paneme pausile nii üldõppe kui ka kutseõppe ja õpetame eesti keele selgeks,” rääkis Agur ERR-ile.
Aguri sõnul võib intensiivne keeleõpe kesta 3–5 kuud. Selle aja jooksul peaksid noored omandama vähemalt B1 keeletaseme. Keeleõppe korraldamiseks vajab Ida-Virumaa kutsehariduskeskus eesti keele õpetajate abi.
“Meil on vaja juurde 20 eesti keele õpetajat. Nii et üle Eesti eesti keele õpetajad, tulge meile, me vajame teid nüüd ja kohe. Kolmeks kuni viieks kuuks pakume elamise, pakume hea töötasu ja põneva väljakutse aidata Ida-Virumaa noored eesti keeles järjele,” ütles Agur.
Direktor kinnitas, et kindlasti hakatakse eesti keelt õpetama ka järgnevate aastate sisseastujatele.
“Seni kuni põhikoolid ei õpeta eesti keelt piisavalt selgeks, tuleb seda teha meil. See on absurdne olukord, aga karm reaalsus. Meil ei ole mõtet enam potjomkinlust harrastada, et me õpetame eesti keeles, aga õppijad ei saa ühtegi sõna aru. Me väga loodame, et aastal 2030, kui praegune eestikeelsele õppele ülemineku programm saab oma esimese lennu, oskavad juba õppijad päriselt eesti keelt, aga sinnani on veel neli aastat aega, tõdes Agur.
Kui suurt lisakulu eesti keele õpetamine ja õpetajate palkamine Ida-Virumaa kutsehariduskeskusele toob, seda Agur veel öelda ei oska, kuid kindlasti tuleb selleks riigilt raha juurde küsida.
Venekeelse õppe juurde tagasi pöörduda on Aguri sõnul võimatu.