DW lisati ebasoovitavate organisatsioonide nimekirja pärast laupäevast teadaannet seadusandja Vassili Piskarjovi poolt, kes juhib parlamendikomisjoni, mis tegeleb välisriikide sekkumisega Venemaa siseasjadesse.
Venemaa seaduste kohaselt saab ebasoovitavate organisatsioonide liikmeid trahvida või vangistada kuni kuueks aastaks. Koostöö selliste organisatsioonidega ja isegi nende sisu jagamine on ebaseaduslik.
Samm on järjekordne märk sellest, et Kreml soovib riigis igasuguse arvamusvabaduse lämmatada, ütles DW juht Barbara Massing.
„See viimane katse vaba meediat vaigistada toob esile Venemaa režiimi jultunud ajakirjandusvabaduse eiramise ja paljastab selle hirmu oma kodanike ees,“ ütles ta avalduses
Massingu sõnul Venemaa otsus DW-d ei heiduta. „Jätkame iseseisvalt reportaažide tegemist – Ukraina-vastase agressioonisõja ja muude teemade kohta, mille kohta Venemaal on vähe teavet saadaval. Et inimesed saaksid kujundada oma arvamuse,“ lisas ta.
DW on Saksa rahvusringhääling, mida rahastatakse maksumaksja rahaga, kuid see on toimetuslikult sõltumatu. Väljaanne kuulutati Venemaal välisagendiks 2022. aastal. Samuti on Venemaa neile kehtestanud otse-eetri keelu ja blokeerinud juurdepääsu nende veebilehele.
Sellest olenemata jõuab DW venekeelne teenus rohkemate inimesteni kui kunagi varem – käesoleval aastal jõudis nende venekeelne sisu umbes 10 miljoni iganädalase kasutajani, teatas rahvussringhääling.
Venemaa repressioonid Kremli kriitikute, ajakirjanike ja aktivistide vastu on intensiivistunud pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Riigi ebasoovitavate organisatsioonide nimekiri hõlmab praegu enam kui 275 üksust, sealhulgas sõltumatuid uudisteväljaandeid, mõttekodasid ja organisatsioone.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (26)