Raamat on kirjutatud 20 aasta jooksul kuhjunud märkmetest reisidel paikadesse, mis tunduvad filmiga seoses olulised. Tekst põimib dokumentaalsust ja filosoofilist spekulatsiooni, isiklikku mälutööd ja kultuurianalüüsi.
Filmi «Hukkunud Alpinisti hotell» taha näib olevat peidetud miski määramatu, kui mitte just universumi valem, siis vähemalt teatav põlvkondlik salakood. Esile tõusevad eksistentsiaalsed ja ontoloogilised teemad: ulme, varing, isolatsioon iseendast, võõrandus ja võõritus, kogemus ja seisund, teadvuse äärealad. Käsitletakse seoseid hüperrealistliku kultuuri, budistliku tühjuse-filosoofia ja vaimu suveräänsuse vahel, samuti elektroonilise muusika ja futuristliku tehnoloogia ühenduspunkte. Läbivalt analüüsitakse ka paranormaalsete tõekspidamiste taga peituvaid kognitiivseid mustreid ning kultuurilise kujutlusvõime piire.