Ajaleht The Telegraph kirjutab, et USA, Euroopa riigid ja Ukraina leppisid kokku NATO-stiilis julgeolekugarantiides, mille eesmärk on hoida ära tulevane sõda.
Väidetavalt lepiti Berliini kohtumisel kokku NATO-stiilis julgeolekugarantiides ning USA soovib, et senat ratifitseeriks lepingu. See muudaks lepingu õiguslikult siduvaks, sarnased kaitsepaktid on Washingtonil ka Jaapani ja Lõuna-Koreaga.
Ukraina ja Euroopa ametnikud ütlesid, et erinevalt nendest kokkulepetest ei tooks see plaan aga kaasa USA otsest sekkumist. Selle asemel käivitatakse esialgu USA juhitud missioon, mis hakkab jälgima relvarahu ja peaks lahendama kõik vaidlused. Kui need pingutused ebaõnnestuvad, peab Washington otsustama, kas kasutada jõudu või mitte.
Diplomaatilised allikad eeldavad, et kõige tõenäolisem vastus hõlmaks õhuväge. Plaani kohaselt saaks NATO territooriumil paiknevad USA F-35 hävitajaid, Tomahawki rakette või sarnaseid süsteeme kasutada vasturünnakute tegemiseks, kui Moskva peaks rikkuma vaherahu.
Suurbritannia ja Prantsusmaa juhitud tahtekoalitsiooni väed aitaksid ka koolitada Ukraina vägesid ja turvata Musta mere laevateid.
Ka Briti peaminister Keir Starmer on varem öelnud, et tahtekoalitsiooni riigid on juba koostanud plaani rahuvägede võimalikuks paigutamiseks Ukrainasse. Pole siiski teada, millised riigid sõdureid Ukrainasse saadaksid.
Julgeolekugarantiid näevad ette, et Ukraina väed suudavad lüüa tagasi sissetungijad. Teisipäeval kirjeldas ka NATO peasekretär Mark Rutte Ukrainat kui esimest kaitseliini.
“Me peame tagama, et Ukraina relvajõududel on piisavalt jõudu, et seista vastu igale Venemaa agressioonile nii praegu kui ka tulevikus,” ütles Rutte.
Euroopa ja USA vahel välja töötatud 20‑punktiline rahuplaan näeb eeldatavasti ette Ukraina armee piiramise 800 000 sõjaväelaseni. Siiski ei seata piiranguid sellele, milliseid relvasüsteeme saaks Ukraina enda kaitsmiseks kasutada.
Julgeolekugarantiid näevad tõenäoliselt ette algatuse PURL jätkumist. See on hiljuti loodud mehhanism, mille eesmärk on tarnida Ukrainale relvi tuginedes selle kõige pakilisematele kaitsevajadustele. See võimaldab NATO liikmesriikidel rahastada Ameerika relvade ja tehnoloogiate tarnimist vabatahtlike annetuste kaudu.
Euroopa allikad kahtlevad samas, et Venemaa selliste ettepanekutega nõustub, kuna Putini peamine eesmärk oli kukutada Ukraina läänemeelne valitsus. Kuigi julgeolekugarantiid ei näe ette Ukraina liitumist NATO-ga, loovad need siiski takistusi, mis takistaksid Kiievi tagasiliikumist Moskva mõjusfääri. Samas pole veel ka teada, kuidas reageerib Trump, kui Putin praegustel garantiidel põhineva rahulepingu tagasi lükkab.