Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EISA) otsustas kärpida teenuste hulka 220 juurest 50-le, et keskenduda uut strateegiat järgides otsetoetuste jagamise asemel pigem laenudele ja käendustele.
EISA juhatuse esimees Ursel Velve rääkis kolmapäeval asutuse uusi tegevussuundi tutvustades, et kui seni oli neil teenuseid üle kahesaja, siis nüüd korrastavad nad teenuseportfelle, et nende hulk kahaneks poolesaja mõjukamani.
Lähtepunkte vajalike teenuste kindlakstegemisel on neli: kas turul on sarnane teenus juba olemas, kas teenuse omahind ületab saavutatavat mõju, kas teenus panustab strateegias paika pandud suundadesse ning kas teenus on ettevõtte arendustegevuse põhikomponent, mitte võimendaja.
“Ettevõtja äriplaan peab ise toimima ning siis saab riik sinna õla alla panna, et oleks julgus teha teadus-arendustööd, investeerida ja eksportida. Kindlasti vaatame teenuste portfelli jooksvalt üle ja täiendame seda,” rääkis Velve.
Ta lisas, et EISA tahab muutuda toetuste jagajast arengu finantseerijaks ning see tähendab toetuste osakaalu vähenemist.
“Aastane turule suunatud maht on 450-600 miljonit eurot. Kui pangad pole valmis mingit asja rahastama, saab EISA appi tulla, aga kui ettevõte jõuab teatavale küpsustasemele, saama raha suunata järgmisesse kasvupotentsiaaliga ettevõttesse,” selgitas Velve.
Laenude maht kasvab 16 miljonilt 57 miljoni euroni ning käenduste maht 130 miljonilt 184 miljoni euroni aastas.
Järgmisel kolmel aastal on EISA fookuses neli suunda: teadus- ja arendustegevus, eksport, investeeringud ning elamumajandus.
2026. aasta meetmete hulgas on sotsiaalne kliimafond vähekindlustatud elanikele mahuga 130 miljonit eurot, 100 miljoni euro suurune üürielamute meede ja 80 miljoni euro suurune rakendusuuringute toetusmeede.
24 miljonit eurot on kaitsevaldkonna struktuurifondide vahendeid, innovatsioonilaenu maht on 25 miljonit eurot, üleeuroopalist huvi pakkuvate teadus-arendusprojektide maht 20 miljonit ning Norra rohetehnoloogiate arendamise toetus 14 miljonit eurot.
Velve sõnul on eesmärk teha EISA-st tugev kompetentsikeskus, mille teenused oleksid võimalikult bürokraatiavabad ja arutelud ettevõtjatega sisulised. Ka on plaanis suurendada loodus-, täppisteadus- ja majandusvaldkonna haridusega töötajate osakaalu.
“Oluline on, et meie organisatsiooni ülalpidamiskulud ei kasva suureks osaks teenuste hinnas,” rõhutas Velve ja tõi välja, et kui tänavu moodustasid tööjõukulud nende tegevuseelarvest 5,5 protsenti, siis järgmisel aastal peaks see langema 3,9 protsendini ja siht on kaks protsenti.
Seega peaks EISA halduskoormus vähenema ja mõõtma hakatakse iga investeeritud euro mõju. Ka kavatseb asutus läbida Pillar Assessmenti auditi, mis võimaldab saada lisaks struktuurifondidele ka Euroopa Komisjoni otserahastust.
Selleks, et oma töö tulemuslikkust mõõta, saab EISA peamiseks mõõdikuks tööjõu tootlikkus, seda nii ettevõtte kui ka sektori tasandil.
EISA klientide lisandväärtus töötaja kohta oli eelmisel aastal 45 900 eurot ja see on baastase, kuid milline peaks see olema tulevikus, ei osanud Velve veel öelda, arvestades, et sihttasemeid alles pannakse koos teadlastega paika. Täpse numbrini on plaanis jõuda esimese kvartali jooksul.
Lisaks on rõhk ka tehnoloogial ja suurim mõju on sellele digitaliseerimisel ja automatiseerimine.
“Hakkame vaatama, kuidas ettevõtetel EISA toel investeeringud digitaliseerimisse ja automatiseerimisse kasvavad, aga teisest küljest ka seda, et kui panustame teadus-arendustegevusse, kas ka materiaalse põhivara maht kasvab,” rääkis EISA juht.
75 protsenti oma ressurssidest panustab EISA fookusklientidele, kelleks on eksportijad ja investorid. Kui fookuskliente teenindatakse aktiivselt kliendihalduri toel, siis teistele klientidele on teenused kättesaadavad eeskätt loodava iseteenindusplatvormi kaudu.
EISA loodi 2022. aasta jaanuaris ettevõtluse arendamise sihtasutuse ja Kredexi liitmisel ning asutaja ootused sellele paneb paika majandusministeerium.