Kaitseministeerium käis detsembri alguses välja ehitusseadustiku muudatused, mis võimaldaksid kiirendatud korras riigikaitseks vajalike ehitustega edasi minna. Riigikohus oli oma tagasides väga kriitiline, märkides et nii olulisele eelnõule sai tagasisidet anda vaid kaks ööpäeva ning soovitud kiiruse asemel võivad vaidlused hoopis takerduda.
Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving ütles usutluses ERR-ile, et näeb suuri riske plaanis piirata keskkonnaühenduste kaebeõigust. Pilvingu hinnangul võib see minna vastuollu rahvusvahelise õigusega.
Kaitseministeerium soovis tagasisidet ehitusseadustiku muutmise eelnõu kohta, mis puudutab riigikaitseliste ehituste planeerimise ja ehitamise kiirendamist. Riigikohus oli kriitiline, miks?
Esiteks tunnustan kaitseministeeriumi, et riigikohtu mitmete märkustega siiski arvestati, seda eriti osas, mida pidasime kõige problemaatilisemaks.
Pidasin silmas ringkonnakohtu vahele jätmist hüppava kassatsiooni menetluse kaudu, mis oleks ringkonnakohtute töö toonud otse riigikohtu lauale ja töötanud eesmärgile vastu. Tõenäoliselt oleks see menetlusi lühendamise asemel isegi pikendanud.
Muid puudusi oli veel. Nendega on osaliselt püütud tegeleda – osa märkusi on arvestatud, osa arvestamata jäetud – aga on näha, et kiirele tempole vaatamata on märkustesse süvenetud.
Kuid vaidlused ikkagi jäävad kestma ja päris pikalt?
Eelnõuga püütakse keskkonnaühenduste kaebeõigust piirata.
Osaliselt on mõistetav, et võidakse keskkonnaühenduste sildi all esitada kuritarvituslikke kaebusi, kus tegelik eesmärk ei ole looduse kaitse, vaid riigikaitse takistamine. Seda me vahel näeme ka ärihuvides väljaspool riigikaitse valdkonda. On näiteid, kus keskkonnaühenduse sildi all aetakse mingit muud asja.
Ühelt poolt pole kohtutee keskkonnaorganisatsioonidele päris kinni pandud, aga see on taandatud olukordadele, kus riigikaitserajatisega seoses võib esineda keskkonnaoht.
Siin me näeme probleemi, et vaidlused võivad takerduda keskkonnaohu mõiste sisustamise taha või vaidlust hoopis pikendada.
Ma ei saa täna kindel olla, et see ettepanek on tingimata kooskõlas Århusi konventsiooniga, mis puudutab keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust. See on Eestile siduv välisleping. Siin ei saa parlament päris omatahtsi kaebeõigust anda ja võtta. Århusi konventsioon annab tõsiseltvõetavatele keskkonnaühendustele kaebeõiguse mis tahes keskkonnaõigusnormi rikkumise korral.
Järelikult tuleb see küsimus enne seaduse vastuvõtmist selgeks teha?
Kõiki küsimusi ei saa selgeks vaielda enne, kui seadust kohtumenetluste käigus testima hakatakse, aga tasub läbi mõelda, kas risk on küünlaid väärt. Kui nendest kohtuasjadest nii või teisiti kiiresti lahti ei saa ja takerdutakse keskkonnaohu mõiste üle vaidlemisse, siis võib-olla jääb loodetud efekt saavutamata. Me tekitame hoopis täiendavate vaidluste riski.
Jagades täiesti muret Eesti julgeoleku pärast, aitaks see, kui kohtuid ikkagi usaldada. Kui kaebus on ilmselgelt põhjendamatu või on näha kuritarvitamise ohtu, on kohtul võimalus jätta kiireloomulise määrusega ehitusload ja planeeringud jõusse. Igasugune kaebus ei pea tähendama automaatselt kohtuvaidluse ajaks ehitamise peatamist.
Kas eelnõus ei paista olevat midagi sellist, mis oleks põhiseadusvastane? President saadab seaduse lihtsalt tagasi tagasi ja see jõuab lõpuks jälle riigikohtuni, mitte ainult arvamuse avaldamiseks, vaid ka otsuse tegemiseks?
Kõige suurem juriidiline risk on Århusi konventsiooniga. See ei ole ei ole päris põhiseadus, aga on tavalise parlamendi seaduse ja põhiseaduse vahetasandil.
Muret tekitab kohustus vaadata kõik asjad läbi nelja kuuga. Seda on nüüd veidi lõdvendatud, et asja keerukuse korral võib kohus kahe kuu võrra aega pikendada, aga see ei pruugi alati olla piisav.
Planeeringu- ja keskkonnavaidlused on palju keerukamad ja seotud tihti loodusteaduslike küsimustega, kus on vaja ekspertiise korraldada ja menetlusosalisi on palju.
Nende prioriteetseks seadmine on igati mõistetav, aga jäiga menetlusaja kehtestamine kohtule ei pruugi alati olla mõistlik. Võib spekuleerida, et jäiga menetlusaja kehtestamisega võib kaasas käia põhiseaduspärasuse risk, aga eks seda näitab elu.
Täna kooskõlastuste tabelit uurides on advokaat Kaido Loor teinud õige tähelepaneku, et tegelikult on probleem üldisem – kohtuasjad kipuvad venima.
Tallinna ringkonnakohtusse on kuhjunud sedavõrd palju asju, et menetlusaeg kipub kaheaastaseks venima. Riik üritab luua endale kohtutes sellise kiirtee, kuid selle kiirtee arvelt jäävad teised asjad tahaplaanile ja venivad veel rohkem. Lisaks tuleks lahendada üldisemat probleemi, miks meil kohtuasjad venivad.