PPA juht rääkis kolmapäeval ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast” ka sellest, et politseinikud saavad järgmisel aastal paarisajaeurose palgatõusu, liiklusohutusmeetmed nõuavad poliitikute heakskiitu, dokumentide taotlemiseks vajalikud kaamerakapid paigutatakse peagi ka väljapoole PPA teenindusbüroosid ning Venemaal käijatelt ei saa hakata piiril teenindustasu nõuda.

Belitšev perevägivallast: üritame neid mustreid lõhkuda

“Ma arvan, et see on üks probleemidest, et tegelikult ei ole selle teema eest peavastutajat, ehk siis riigis ei ole öeldud, kes on see, kes peaks tegema nii, et need inimesed sellest vägivalla mustrist välja saaksid,” tõdes Belitšev käsitledes põhjalikult lähisuhtevägivalla teemat.

“Jah, meil on meetmeid ohvrite jaoks, et kuidas ohvreid kaitsta, mis ei ole ka täna Eestis piisavad. Aga selleks, et tegeleda vägivallatsejaga – sisuliselt ei ole peale kriminaalmenetluse väga palju alles jäänud, ehk siis kui me mõtleme, et me peaksime näiteks vägivallatseja vägivallatsevat käitumist kuidagi adresseerima, siis Eestis on neli-viis spetsialisti, kes suudavad seda kõike teha ja ei ole ka sellist näiteks sunnimehhanismi, mis paneks inimestele üldse kohustuse sellist programmi läbima. Ühesõnaga, meil on seadustes väga suured augud,” selgitas politseijuht.

Belitšev tõi välja raskused alkoholi ja muude sõltuvustega küüsis olevate rikkujatega tegelemisel; selle kuidas nad oma ohvrit ahistavad ka ilma otsese vägivallata; kuidas kasutatakse vägivallaks sotsiaalmeediat; mida peavad üle elama vägivaldsetes perekondades elavad lapsed ning kuidas see kõik viib selliste käitumismustrite edasikandumiseni.

Belitšev märkis, et aastas registreeritakse Eestis keskeltläbi umbes 10 000 lähisuhtevägivalla juhtumit. Ehkki kõikidest juhtumitest politsei teada ei saa, võib erinevat statistikat vaadates oletada, et selliseid juhtumeid on aastas tegelikult kaheksa korda rohkem kui see, mis tegelikult statistikasse jõuab, lisas ta.

Belitšev rõhutas ka, et väga palju on neid, kes satuvad lähisuhtevägivalla pärast politseiga korduvalt pahuksisse. “Meil on väga palju neid juhtumeid, kus on tegemist korduva rikkujatega, kus on tegemist korduvate ohvritega. Ma võin ka lisaks sellele konkreetsele, Nõo juhtumile, tuua näiteks ka teisi juhtumeid, kus üks ohver on meile teadaolevalt 19 korda juba selle aasta jooksul langenud vägivalla ohvriks. Aga need on ainult need korrad, kus ohver on siis teada andnud või on kutsunud politsei,” rääkis ta.

“Kolmanda asjana [toon] siia juurde vaimsed probleemid, mida me näeme Eestis ka oma töös igapäevaselt aina süvenevat, ehk siis need mured ka kasvavad. Ega meil ei ole seal ka mingit väga head lahendust, kuidas neid probleeme täna lahendada. /—/ Me näeme oma töös, nii lähisuhtevägivalla juhtumites kui ka muudes juhtumites, et tegemist on selgelt vaimsete probleemidega inimesega, siis ega meil sageli ei ole teda kuskile panna, sest seal võib-olla jälle seesama alkohol olnud ka mängus, mis tähendab seda, et siis seda isikut igal juhul ravile ei võeta,” rääkis ta, lisades, et sundravi võimalused on väga piiratud.

“See tegelikult frustreerib ka politseinikke, sest see töö on selline, et kui sa lähed sündmuskohale ja seal on need korduvad kliendid, siis sa tunned – tuues ravimaailmast analoogia –, et sul on patsient, kellel on tugevad sisemised verejooksud või mingid muud terviseprobleemid ja kuskilt immitseb verd ja sa paned kogu aeg sinna plaastrit peale, aga tead, et haigus on tegelikult sügaval,” võttis PPA peadirektor olukorra analoogia näitel kokku.  

Belitšev ei soovinud hinnata, kas lähisuhtevägivalda on rohkem eesti- või venekeelsetes peredes, kuid tõdes, et kui vägivallatsejatega tegelevaid eestikeelseid spetsialiste Eestis mõned on, siis venekeelseid praktiliselt pole: “Paraku on nii, et kui meil on loetud arv inimesi, kes oskavad vägivallatsejaga kuidagi tegeleda, siis veel vähem on neid, kes oskavad vene keelt kõnelevad vägivallatsejaga kuidagi tegeleda, mis tähendab seda, et seal jäävad ka need probleemid lahenduseta isegi siis, kui isik seda ise tahab.”

Küsimusele, kas PPA on ministeeriumilt taotlenud seaduste muutmist, et probleemiga tõhusamalt tegelda, tõi Belitšev välja lähenemiskeelu pikendamise praeguselt 12 tunnilt 72 tunnile.

Politseinikke ootab palgatõus

Rääkides järgmise aasta eelarvest tõi politseijuht välja, et keskmiselt tõuseb PPA-s palk 190 euro võrra, aga eesliinipolitseinikel ehk patrullpolitseinike ja piirivalvurite töötasu kasvab kiiremini ja on eelmise aasta jaanuariga uuel aastal 280 euro võrra suurem.

“Meie töötame sellises režiimis, et meil on raha täpselt nende politseinike jaoks, kes meil töötavad ja väga sageli me alustame aastat miinusega. Ma tean, et kui väga paljud asutused maksavad aasta lõpus tulemustasusid, siis meie viimastel aastatel seda maksnud ei ole, me oleme panustanud sellele, et palk, mida politseinik teenib, oleks väärikas,” selgitas ta.

Tulemustasu saavad ainult need üksikud politseinikud, kes saavad aasta lõpu tänuüritusel teeneteristi või teenetemärgi, millega preemia kaasas käib.

“Tegelikult neid hetki, kus üks või teine politseinik eluga riskib, on oluliselt rohkem kui neid inimesi, kes aasta lõpus kas teeneteristi või teenetemärgi saavad,” tõdes Belitšev.

Liiklusohutusmeetmed nõuavad poliitilist heakskiitu

Puudutades hiljuti valminud uut liiklusohutusprogramm, mis läheb nüüd valitsusse heakskiitmiseks, tunnistas Belitšev, et PPA esitas sinna oma soovitused, kuid nende ellurakendaminse oleneb poliitilisest tahtest.

“Meie oleme kõiki neid järelevalvemeetmete tõhustamise meetmeid juba aastaid soovitanud, aga kõikide nende asjade juurde käib ka klausel, et tegelikult see liiklusohutuse programm sõltub ka poliitilisest tahtest. Ehk siis, et sinna sisse tuleks kirjutada ainult need asjad, mille suhtes on tegelikult olemas soov need asjad ära teha,” tõdes politseijuht. “Ei tasu teha seda programmi sellisel viisil, et sa ütled, et tahan jõuda selleni, et Eestis liiklussurmasid ei oleks üldse, aga mitte ühtegi meedet sealt rakendada ei soovi.”

Belitševi sõnul on PPA alati andnud sisendi, mida võiks teha liiklusohutuse parandamiseks, aga sinna juurde öelnud ka seda, et kõik, mis sinna sisse jõuab, peab olema korrelatsioonis ja kooskõlas poliitilise tahtega, midagi ollakse valmis tegema.

“Kui me mõtleme, et mis on täna probleemid liikluses, siis need probleemid ei ole enamikel juhtudel uued – need on ikka need samad asjad: kiirus, joove, tähelepanematus, turvavarustuse mittekasutamine. Ja üks asi, mis sinna viimastel aastatel aina enam ja enam juurde on tulnud, on kõrvalised tegevused, mis mõjutavad väga palju ka liiklusohutust ehk siis, et vaadatakse telefoni, tegeletakse mingite muude asjadega sõidu ajal, mis viib tähelepanu kõrvale,” rääkis ta.

Küsimusele kiiruskaamerate kohta, mida võivad üles seada ka kohalikud omavalitsused, ütles Belitšev, et seda ei võimalda politsei infosüsteemid, mis on juba niigi üle koormatud.

“Meil täna lihtsalt ei ole võimekust lubada neid kaameraid täiendavalt juurde panna, sest meie süsteemid ei peaks seda täiendavat koormust vastu. See eeldab puhtalt süsteemi arendust, aga selle süsteemi arendamiseks täna … see raha on jäänud alati kuskile nagu kaugemasse tulevikku,” ütles Belitšev.

PPA paneb passipiltide kaamerakapid kaubanduskeskusse

Kommenteerides juhtumit, kus üks klient olevat saadetud Tallinna Tammsaare tee teenindussaalist fotokapi pika järjekorra tõttu Lasnamäe teenindussaali, tõi Belitšev esmalt välja, et passi või ID-kaardi jaoks endast foto võib teha ka kodus, kuid tunnistas sama, et see siiski hästi ei tööta.

“Me oleme üritanud leida lahendusi, kuidas viia see hõivekiosk meie majadest välja inimesele lähemale sellisele viisil, et olekski 24/7 (ööpäev läbi – toim.) ja ka nädalavahetusel avatud ja leides vahendid oma eelarvest, siis me järgmisel alustame pilootprojektiga,” rääkis ta. “Ma ei ütle täpselt ju kohtasid, aga järgmisest aastast Eestis teatud Selveritesse me need hõivekioskid üles paneme selleks, et ära tõendada, et tegelikult rahval huvi on teha seda ka muul ajal, mitte teeninduses.”

“Loodetavasti selle pinnalt oleme võimelised saama selle jaoks ka lisaraha, et, et neid hõivekioske panna rohkematesse kohtadesse Eestis, nii et seal saaks päriselt väljaspool teenindust seda fotot või sõrmejälgi hõivata,” ütles PPA juht.

Venemaal käijatelt piiril teenustasu võtta ei saa

Belitšev tunnistas, et on nõus saatejuhi seisukohaga, et praegu Venemaal turimisreisil käimine on häiriv ning arusaamatu, kui just pole mõjuvaid perekondlikke põhjusi. Ta lisas, et sellised reisid on julgeolekuohuks ja seda ka neile reisijatele endile, kuna Venemaa võimud võivad neid sundida Eesti-vastast infot andma.

Küll aga ei luba Euroopa Liidu reeglid kehtestada Eestil tasu selliste piiriületuste eest, mille arvelt piirivalvuritele palka maksta nende inimeste teenindamise eest, keda sel aastal on olnud juba 800 000.

“Mis puudutab seda nii-öelda piiriületuse lõivu, siis seda ma tean ilma analüüsimata siitsamast koha pealt öeldes, et see ei ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas,” rõhutas ta.

Belitšev meenutas, et kui kunagi käivitas Eesti piiriületuste koordineerimiseks ootejärjekorrasüsteemi, kus sõidukitega piiri ületamisel said ennast registreerida, makstes selle eest viis eurot, siis Euroopa Liit alustas Eestis suhtes rikkumismenetluse. “Nad ütlesid, et tegemist on nii-öelda piiriületuse tasuga, mida tegelikult Euroopa Liidu reeglite järgi ei tohi olla,” tõdes PPA peadirektor.

Küll aga ei luba Eesti sisse turismiviisaga Vene kodanikke, märkis Belitšev, lisades, et samas on Euroopa Liidus riike, kes praeguseni uusi turismiviisasid Vene kodanikele väljastavad.

“Jätkuvalt Euroopa Liidus on palju riike, kes väljastavad Vene Föderatsiooni kodanikele turistiviisasid. Ja need selle riigi kodanikud, kes korraldavad Euroopas hübriidrünnakuid, kes on aktiivses sõjas Ukraina, kes tapavad iga päev Ukraina inimesi, saavad tegelikult käia vabalt päevitamas ja ostlemas, nii et ma arvan, et see on kõige suurem probleem,” tõdes ta.

Belitševi intervjueeris Indrek Kiisler.