Neljapäeval kogunevad Euroopa Liidu liikmesriigid Brüsselis arutama, kas kasutada Ukraina toetamiseks külmutatud Vene varasid või võtta selleks ühiselt laenu.
Nii Itaalia peaminister Giorgia Meloni kui ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutasid, et tippkohtumisel tuleb Ukraina toetamises kokkuleppele jõuda.
Strasbourgis europarlamendi ees kõneldes ütles von der Leyen, et pakkus eelseisvaks Euroopa Ülemkoguks välja kaks varianti – kasutada Venemaa külmutatud riigivarasid või võtta ühislaen.
“Üks on väga, väga selge. Me peame sellel ülemkogul langetama otsuse Ukraina rahastamise kohta järgmiseks kaheks aastaks,” rõhutas von der Leyen.
Meloni sõnul pole Itaalia veel otsustanud, kas toetada külmutatud varade kasutuselevõttu.
“Itaalia otsustas mitte takistada määrust, mis sätestab Vene varade külmutamise, kuid tahan selgelt rõhutada, et me ei ole andnud heakskiitu ühelegi otsusele nende kasutamise kohta,” sõnas ta. “Tegime seda hoolimata erimeelsustest valitud meetodi osas, et vältida igasuguseid kahtlusi Itaalia vankumatus toetuses Ukrainale.”
Meloni rõhutas, et külmutatud varade võimalik kasutamine tuleb langetada riigijuhtide tasandil.
“Usume, et kui see tee [külmutatud varade kasutamine] valitakse, oleks lühinägelik keskenduda vaid ühele Vene riigivarasid hoidvale asutusele – nimelt Euroclearile [mis asub Belgias] –, olukorras, kus ka teiste partnerriikide finantssüsteemides on varasid külmutanud,” rääkis Meloni.
Belgia hinnangul on läbirääkimised liikumas vales suunas
“Me liigume tagasi,” ütles Belgia suursaadik Euroopa Liidu juures Peter Moors kolmapäeval toimunud kinnisel kohtumisel kolleegidele. Seda kinnitasid kaks kohtumisel viibinud diplomaati.
Belgia toetus on kriitilise tähtsusega, sest lõviosa 210 miljardist eurost külmutatud varadest asub Brüsseli finantsasutuses Euroclear.
Belgia peaminister Bart De Wever keeldub aga plaaniga liitumast enne, kui teised EL-i valitsused on pakkunud riigile kindlaid tagatisi, mis kaitseksid Eurocleari ja Belgia valitsust Venemaa vastusammude eest.
Belgia jaoks on üks tundlikumaid küsimusi praegu garantiide 210 miljardi euro suurune ülempiir. Riik on seisukohal, et teiste EL-i riikide poolt antavatel garantiidel ei tohiks olla ülempiiri – see aitaks tagada kaitse mistahes stsenaariumi korral.
Kuigi kõnelused näisid juba liikuvat õiges suunas – Belgia toetas komisjoni ettepanekut, et liikmesriigid panustaksid Ukraina paketi katteks võimalikult suurte finantsgarantiidega –, tegi kohtumise lõpus Belgia suursaadik ootamatu avalduse.
Teine Belgia põhinõue on, et kõik EL-i riigid lõpetaksid oma kahepoolsed investeerimislepingud Venemaaga. Selle nõude eesmärk on vältida olukorda, kus Belgia jääks Moskva vastusammudega üksi tegelema. Belgia meelehärmiks on aga mitmed riigid Kremli kättemaksu kartuses sellele vastu.
Ühe EL-i diplomaadi sõnul märkis Moors kohtumisel, et mistahes otsuse varade kasutamise kohta peab langetama peaminister De Wever.
Belgia survestab EL-i laenu võtma
Belgia survestab komisjoni kaaluma Ukraina rahastamiseks alternatiivseid võimalusi, näiteks ühise laenu võtmist. See seisukoht on leidnud toetust ka Bulgaarias, Itaalias ja Maltal.
Ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis kolmapäeva hommikul Strasbourgis peetud kõnes ettevaatlikult mõista, et ühine laenamine on võimalik.
Ühine laenamine nõuab aga ühehäälset toetust, mis on ebatõenäoline, arvestades Ungari peaministri Viktor Orbáni ähvardusi blokeerida edasine EL-i abi Kiievile.
Moors pakkus võimaliku lahendusena välja hädaolukorra klausli – artikkel 122 – käivitamise, mis võimaldaks vetost mööda minna. Komisjoni ja nõukogu juristid lükkasid aga Belgia ettepaneku samal kohtumisel tagasi, pidades seda juriidiliselt teostamatuks.
Hädaolukorra klausli kasutamise käis esimesena välja Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde eelmisel nädalal toimunud rahandusministrite õhtusöögil, kuid Põhja-Euroopa riigid on sellele vastu seisnud. Eelduste kohaselt esitab De Wever selle variandi neljapäeval toimuval EL-i liidrite kohtumisel.