Riigikogu otsustas tänasel istungil asuda muutma kaht presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadust, millest üks võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses ning teine näeb ajateenijatele ette kesktasemel eesti keele oskuse nõude.
Riigikogu ei võtnud muutmata kujul uuesti vastu valitsuse algatatud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäetud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust (664 UA), vaid asub seda muutma. Riigikogu võttis seaduse algselt vastu 19. novembril.
Seadus võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni. Seaduse oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.
Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi nõuded, näiteks tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt 10 tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil. Parlament lisas menetluse käigus seadusesse sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks.
President Alar Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata. Tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda. Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Seaduse uuesti arutamisel esinesid ettekandega põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov ja õiguskomisjoni esimees Madis Timpson. Mõlema komisjoni ettepanek Riigikogu täiskogule oli seadust muutmata kujul mitte vastu võtta.
Läbirääkimistel võttis sõna fraktsioonitu Riigikogu liige Kalle Grünthal.
Hääletusel ei toetanud ükski saadik seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist ja selle vastu hääletas 67 Riigikogu liiget. Seega määrati seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.
Riigikogu ei võtnud muutmata kujul uuesti vastu ka valitsuse algatatud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (664 UA) ning otsustas asuda seda muutma. Riigikogu võttis sellegi seaduse algselt vastu 19. novembril.
Seaduse eesmärk on senisest paremini kaasata reservväelasi, ajateenijaid ja Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid Kaitseväe tegevusse. Selleks luuakse muudatustega uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus. Menetluse käigus viidi seadusesse ka muudatus, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama vähemalt kesktasemel eesti keelt.
Muudatuse kohaselt täiendatakse kaitseväeteenistuse seaduses ajateenistusse kutsumata jätmise asjaolude loetelu sättega, mille järgi ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes ei valda eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate väljaõpe eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist.
Teiste muudatustega loobutakse reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale.
President Alar Karis jättis seaduse detsembri algul välja kuulutamata. Tema hinnangul rikutakse seadusega võrdse kohtlemise põhimõtet, sest sellega antakse kaitseväekohustuse täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. President pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Seaduse uuesti arutamisel esinesid ettekandega põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov ja riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali. Mõlema komisjoni ettepanek täiskogule oli seadust muutmata kujul mitte vastu võtta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mati Raidma Reformierakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Kalev Stoicescu ja Peeter Tali Eesti 200 ning Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist. Sõna võttis ka fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.
Hääletusel ei toetanud ükski Riigikogu liige seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist ning selle vastu hääletas 79 saadikut. Seega määrati seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.
Riigikogu võttis vastu kuus seadust
Riigikogu võttis vastu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse (639 SE), millega soovitakse anda kohalike volikogude valimistel kandideerimise võimalus ka neile püsivalt Eestis elavatele Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele, kelle püsiv elukoht ei asu omavalitsuses, kus nad kandideerivad. Praegu on seaduses nõue, mille kohaselt peab kandidaadi püsiv elukoht asuma vastavas vallas või linnas hiljemalt valimisaasta 1. augustil.
Menetluse käigus tehti õigusselguse huvides seadusesse muudatus, mille kohaselt peab hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas asuma kandidaadi õigusliku tähendusega elukoha aadress ehk aadress, kus ta alaliselt või peamiselt elab.
Muudatusettepaneku selgituse kohaselt on Eesti kogukondlikku omavalitsussüsteemi arvestades eesmärgipärane, et volikogusse kandideerijalt nõutakse isiklikku seost kohaliku omavalitsusega, mille volikogusse ta kandideerib ja mille kohalikke olusid ta tunneb. Sellest lähtuvalt on seadustes volikogu kandideerimisõiguse puhul ette nähtud nõue, et inimene oleks rahvastikuregistrijärgne valla- või linnaelanik, ja nõue, et isiku maksutulud laekuvad selle omavalitsuse eelarvesse, mis on tema elukohajärgne omavalitsus rahvastikuregistri järgi.
Seaduse vastuvõtmist toetas 75 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) (653 SE). Koolijuhtide atesteerimiseks ja õpetajate karjäärimudeli loomiseks vajalikud seadusemuudatused loovad seadusliku aluse ka tehisintellekti rakenduste kasutamiseks õppetegevuses.
Muudatustega luuakse kvalifikatsioonita õpetajatele õpetajakutseni jõudmiseks paremad tingimused. Kolmeaastase tähtajalise töölepingu võib seaduse kohaselt sõlmida nende kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajatega, kes õpivad kõrghariduse tasemel õpetajakoolituses, omandavad või omavad magistrikraadi. Samuti on neil õigus õpetaja töötasu alammäärale.
Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja puhul on oluline toetada tema ametisse sisseelamist. Selles etapis on fookuses õpetaja professionaalne areng ja kvalifikatsiooni omandamine ning koolijuhi ülesanne on luua selleks toetav keskkond, mis võib hõlmata mentorlust, tugiprogramme ning töökorralduslikku paindlikkust enesetäiendamiseks.
Õpetajaametisse asumine muutub seaduse järgi paindlikumaks. Kvalifikatsiooninõutele vastavaks loetakse õpetajad, kes on omandanud pedagoogilise hariduse enne 2013. aastat, kuid kel ei ole töökogemust, või kellel on doktorikraad.
Õpetajale omistatakse kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks tema kompetentsidele vastav karjääriaste. Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning omistamise tingimused kehtestab määrusega valitsus. Määruse kavandi järgi on need astmed alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja. Vanemõpetaja karjääriastme saab määruse kavandi järgi õpetajale anda ka pidaja või direktori moodustatud komisjon, tuginedes vanemõpetaja kompetentsidele. Muudatus laiendab õpetajate võimalusi liikuda karjääriastmel ja saada kõrgemat töötasu. Samas on endiselt õpetajatel võimalus taotleda Õpetajate Liidust vanemõpetaja kutset, mis võimaldab õpetajana tunnustust ka teistes riikides.
Praegu töötavatest õpetajatest on vanem- või meisterõpetaja kutsega kõigest üks protsent. Karjäärimudeli eesmärk on motiveerida õpetajaid omandama kvalifikatsiooni ning arendama oma kutsepädevusi kõrgemale tasemele. 1. märtsist kehtima hakkav õpetajate karjäärimudel loob õpetaja kutsestandarditega seotud raamistiku, mille väärtuseks on õpetaja karjääriteekonna põhimõtete sõnastamine – see aitab mõista õpetaja kutsekompetentside olulisust ning sõnastab ootused karjääriastme tööülesannetele.
Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui ka kutseõpetajatele ning ka töötasu alammäär kehtestatakse nii üldhariduskoolides kui ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele.
Seadusega kehtestatakse alates 1. märtsist koolijuhtide atesteerimise kohustus. Kooli pidaja peab iga direktoriga korraldama kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see hindab, kuidas juhi töötulemused ja juhtimisviisid vastavad ametikoha nõuetele.
Riigikogu otsustas menetluse käigus, et Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb hiljemalt 2030. aastaks analüüsida direktorite atesteerimise ja õpetajate karjääriastme omistamise protsesside rakendumist ning analüüsist lähtuvalt välja töötada vajalikud muudatused. Algne eelnõu nägi ette, et analüüs tuleb teha hiljemalt 2032. aastaks.
Veel sätestas Riigikogu, et koolid võivad õppetegevuses kasutada tehisintellekti rakendusi, et anda kaasaegset ja ühiskonna vajadustele vastavat haridust, ning selleks töödelda õpilase isikuandmeid. Õpilaste isikuandmete kasutamine peab olema reguleeritud ja andmete kaitse tagatud. Seadus näeb ette, et andmed tuleb kustutada kolm kuud pärast kooli lõpetamist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Kadri Tali Eesti 200, Liina Kersna Reformierakonna, Tõnis Lukas Isamaa, Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 49, vastu oli 23 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (726 SE), mille eesmärk on suurendada täitmisregistri kaudu tehtavate päringute läbipaistvust, et inimesed saaksid parema ülevaate nende kohta käivate andmete kasutamisest.
Kui praegu ei ole inimestel võimalik näha, millised avaliku võimu asutused või muud isikud on nende kohta täitmisregistri kaudu pankadele ja makseasutustele päringuid esitanud, siis seaduse järgi tehakse vastav info kättesaadavaks riigiportaalis eesti.ee asuvas andmejälgija teenuses. Muudatuste kohaselt peavad kõik täitmisregistriga liituvad ja juba varem liitunud asutused ja isikud liituma andmejälgija tehnilise lahendusega, mis laseb inimestel hõlpsamini tuvastada, kes on nende andmeid kasutanud, ja vajadusel nõuda selgitusi. Vastava teabe esitamisega saab viivitada, seda piirata või keelduda info väljaandmisest ainult seaduses sätestatud juhtudel.
Andmejälgija kasutuselevõtmine muutub täitmisregistriga liitunud asutustele ja isikutele kohustuslikuks järgmise aasta 23. veebruaril. Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti ning Kaitsepolitseiameti infosüsteemid tuleb andmejälgijaga liita hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobril.
Lisaks muudetakse seadusega täitemenetluse seadustiku sätet, mis näeb ette kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute võlgnevusinfo avalikustamise, ning jätab täitmisregistris ligipääsu üksnes juriidiliste isikute andmetele.
Seaduse vastuvõtmist toetas 56 ja selle vastu hääletas 12 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (741 SE), millega ajakohastatakse omavalitsuste finantsjuhtimise reegleid. Seletuskirja kohaselt vähendavad muudatused kohalike omavalitsuste töökoormust, loovad selgema õigusraamistiku ja annavad omavalitsustele oma rahakasutuse korraldamisel suurema paindlikkuse.
Muudatuste järgi laienevad senised finantsjuhtimise reeglid kogu omavalitsuse konsolideerimisgrupile, hõlmates ka kõiki omavalitsuse osalusega äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid. Samuti muudetakse seadusega likviidsete varade paigutamise reeglid paindlikumaks, võimaldades omavalitsustel valida rohkemate krediidiasutuste vahel ning parandades investeeringute planeerimise võimalusi.
Olulise uuendusena kaob seadusega põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu nõue, kuid selle asemel peab kohalik omavalitsus alates 2027. aastast tagama, et põhitegevuse tulem kataks intressikulud. Samast aastast muutuvad leebemaks netovõlakoormuse piirangud finantsiliselt tugevamatele omavalitsustele, kes tohivad hakata kasutama suuremat laenumahtu. Kui omavalitsus ei suuda finantsnõudeid täita, peab ta enne oma eelarvestrateegia kinnitamist esitama selle eelnõu arvamuse saamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
Majandusaasta aruandes muutub seaduse järgi kohustuslikuks sisekontrolli süsteemi rakendamisest ülevaate andmine. Lisaks lükatakse 15. oktoobrilt 30. novembrile arengukava ja eelarvestrateegia kinnitamise tähtaeg ning kassapõhise eelarvestamise sätted tunnistatakse kehtetuks.
Läbirääkimistel võttis sõna Andrus Seeme Reformierakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 57, vastu hääletas üks ja erapooletuks jäi samuti üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (748 SE), millega kaotatakse maaparandusalal tegutsevatele vastutavatele spetsialistidele seni kehtinud täienduskoolituse nõue, kuna koolitusi pole piisavalt korraldatud ja see on takistanud spetsialistidel tegutsemist.
Seadusega võimaldatakse ka pärast 2025. aastat lihtsustatud korras kanda metsamaadel asuvaid metsakraavide võrke maaparandussüsteemide registrisse, et tagada registri ajakohasus ja vähendada maaomanike kulusid. Samuti lihtsustatakse muudatustega riigi põllumajandusmaa kasutusse andmist ja võõrandamist.
Läbirääkimistel võttis Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Peeter Ernits.
Seaduse vastuvõtmist toetas 52 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse (699 SE). Seadusega kiidetakse heaks meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatused, millega tagatakse Eesti õiguse vastavus rahvusvahelistele standarditele.
Muudatused puudutavad laevapere liikmete õigusi ja heaolu, sealhulgas kahju hüvitamist, abi hülgamise korral, internetiühenduse võimaldamist laeval, meditsiiniabi, surnukeha kojutoimetamist ning surmajuhtumite uurimist. Samuti täpsustatakse muudatustega tööohutusnõudeid ja dokumentide sisu, mis tõendavad lepinguliste kohustuste täitmise tagatisi. Eesti ratifitseeris meretöö konventsiooni 2016. aastal.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis kolm eelnõu
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud asjaõigusseaduse § 126 ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu (691 SE), mille eesmärk on muuta kinnisomandist loobumise korda, et loovutatud kinnisasja omand läheks riigi asemel üle kohalikule omavalitsusele, kes tunneb paremini kohalikke olusid ja vastutab elukeskkonna arendamise eest.
Eelnõuga kehtestatakse ka välistused, mille puhul kinnisasjast loobuda ei saa – näiteks juhul, kui sellega kaasnevad keerukad kohustused. Notaritele lisandub kohustus neid asjaolusid tõestada, mistõttu tõstetakse ka vastava tehingu notaritasu. Omavalitsustele nähakse eelnõuga kinnisvara haldamiseks ette toetusmeetmed.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (700 SE), mille eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta rahvusvahelised tööstandardid, et parandada laevapere liikmete ja kalurite töö- ja elutingimusi ning tugevdada meresõiduohutust.
Eelnõuga võetakse meretöö seadusesse üle Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatused ning kolme Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmata sätted. Muu hulgas aitavad muudatused lahendada Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse.
Teise lugemise läbis keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE), millega lubatakse kasutada öösihikut, et küttida nuhtlusisendeid, vajadusel tõrjuda võõrliike ja hukata vigastatud ulukeid. Eelnõu näeb ette teatud juhtudel tasuta jahiloa väljaandmise ning jahi lubamise kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndis.
Eelnõu järgi on Keskkonnaametil õigus kehtestada uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks, inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks, võõrliigi isendi surmamiseks, uluki tekitatud kahjustuste vältimiseks ja vigastatud uluki surmamiseks tingimused ja ajavahemik, mille jooksul on lubatud ulukite laskmine seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades, kunstliku valgusallika abil ning öösihikut kasutades.
Väljapoole jahipiirkonda jäävates piirkondades antakse edaspidi jahiluba välja tasuta, kui luba on vaja nuhtlusisendi küttimiseks või looma kaudu leviva haiguse tõkestamiseks. Selline luba kehtib kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal, aga ka riigi veekogu osas.
Lisaks sätestatakse eelnõus erisus, et sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis kehtivad piirangud ei kehti kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamisele sigade Aafrika katku ja teiste uluki kaudu levivate haiguste tõkestamise korral.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist.
Neli eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (743 SE), millega ajakohastatakse ehitusõigust ning muudetakse ehitus- ja planeerimisprotsessid lihtsamaks, kiiremaks ja paindlikumaks.
Eelnõuga plaanitavad suurimad muudatused puudutavad projekteerimistingimusi. Eelnõu kohaselt pole edaspidi vaja muuta detailplaneeringut, vaid piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse krundile lisada väiksem abihoone nagu saun, kuur või garaaž. Samuti piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse muuta rajatava hoone aluspinda või korruste arvu, täpsustada rajatise liiki, näiteks asendada elektriküte maakütte vastu, või rajada uue hoone juurde varjend. Varjend peab alates järgmise aasta juulist olema igal uuel hoonel.
Eramajade ja paariselamute puhul plaanitakse loobuda kasutuslubade taotlemisest. Eelnõu kohaselt piisab lihtsustatud kasutusteatisest ehitisregistris, mis kajastab hoone põhiandmeid. Ehitusteatise kehtivus pikeneb eelnõu kohaselt neljale aastale. See tähendab, et ehitamise viibimisel ei pea omavalitsust mitu korda teavitama.
Eelnõuga tehakse muudatusi ka vanade hoonete registris seadustamisel. Selgemaks muutub õigusliku aluseta ehitiste registrisse kandmine, mis annab inimestele võimaluse oma kinnistud ja hooned korrektselt registrisse kanda. Enne 2015. aasta 1. juulit ehitatud hoonete puhul on seadustamise eelduseks hoone ohutus ning ehitised, mis on rajatud enne 22. juulit 1995, loetakse automaatselt õiguspärasteks. Lisaks kaob senine 500 euro suurune riigilõiv, mida tuli seadustamata hoonete registrisse kandmisel maksta.
Läbirääkimistel võttis sõna Marek Reinaas Eesti 200 fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (753 SE), mille eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa Liidu direktiiv.
Muudatustega kohustatakse Transpordiametit ja kohalikke omavalitsusi tegema liiklus- ja liikuvusandmed kättesaadavaks masinloetaval kujul. Sellised andmed on näiteks kiiruspiirangud, möödasõidukeelu alad, teetööd, liiklusteavitused ning sõidukite kõrgus- ja massipiirangud. Muudatuste eesmärk on, et nii avaliku kui ka erasektori teenusepakkujad, näiteks Waze ja Google, aga ka teehooldajad, saaksid kasutada andmeid reaalajas.
Seletuskirja kohaselt on koos toimivatel intelligentsetel transpordisüsteemidel potentsiaal parandada liiklusohutust, vähendada nii õnnetusjuhtumite arvu kui ka nende raskust ning suurendada liikluse tõhusust.
Esimese lugemise läbis Riigikogu liikme Mario Kadastiku algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE), mille eesmärk on lahendada energiakriisi taustal esile kerkinud kitsaskohad.
Eelnõu näeb ette tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu vabastuse kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmetele. Seega ei rakendu kuni 15 kW tootmissuunalise võrguvõimsuse omanikele nõue kord aastas vähemalt 95 protsendi ulatuses oma liitumisvõimsust vähemalt ühe kauplemisperioodi ulatuses kasutada ning seeläbi maksta alakasutustasu. Seletuskirjas märgitakse, et mikro- ja väiketootjad, kes on samaaegselt ka tarbijad, edastavad üldjuhul elektrivõrku üksnes enda tarbimisvajadusest üle jäävat elektrienergiat ehk ei tooda elektrienergiat oma majandus- ega kutsetegevusena ning nende koormamine samade nõuetega nagu suurtootjaid on ebaproportsionaalne.
Samuti näeb eelnõu ette tootmissuunalise võrguühenduse mittekasutamise tasu vabastuse saartalitlusvõime tagamise teenuse osutamise korral. Seletuskirja kohaselt vabastatakse saartalitlusvõime tagamise teenusepakkujad tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasust, kuna selle tasu vältimiseks tehtavad kulutused lisaks teenusepakkuja muidu oma teenuse kulusse, mille tõttu tõuseks vastavalt ka tarbijatelt kogutav saartalitlusvõime tagamise tasu.
Kolmanda muudatusena kaotatakse eelnõuga energiasalvestusüksuste topeltmaksustamine ja vähendatakse seeläbi energiasalvestusüksuste käitamiskulusid. Muudatuse eesmärk on edendada energiasalvestusüksuste rajamist ja elektriturul osalemist ning tekitada elektritootjatega samaväärset konkurentsi. Lisaks täpsustatakse eelnõuga jaotus- ja ülekandevõrgus tagatise nõude kadumisega seotud sätteid.
Esimese lugemise läbis ka Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Toomas Uibo, Riina Sikkuti, Ants Froschi ja Peeter Tali esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks“ eelnõu (770 OE). Eelnõuga luuakse kõigi fraktsioonide esindajatest koosnev uurimiskomisjon, et süstemaatiliselt analüüsida Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevust, rahastamisviise, seotust Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojekte ja nendega kaasnevaid riske.
Seletuskirja kohaselt on Venemaa mõjutustegevus Eestis osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive. „Komisjon on vajalik, et hinnata rahastusahelaid, tuvastada võimalik avaliku sektori toetuste roll, analüüsida MTÜde, isikute ja võrgustike osalust, hinnata sisejulgeoleku ja ühiskondliku sidususe kahjustamist ning teha ettepanekuid riskide maandamiseks,“ märkisid eelnõu esitajad.
Eelnõu kohaselt keskendub uurimiskomisjon neljale põhiteemale: Vene mõjutustegevuse rahastamine Eestis, Eesti avaliku sektori võimalik roll, propaganda mõju Eesti elanikkonnale ning hübriidsõja raamistik. Muu hulgas peab komisjon välja selgitama, millises ulatuses on Venemaa Föderatsiooni huve edendavad projektid, ühendused või tegevused saanud otsest või kaudset rahastust Eesti riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, omavalitsuste allasutustelt või nende kontrollitavatelt äriühingutelt. Samuti peab komisjon selgitama, millises ulatuses on Eestis tegutsevad organisatsioonid, ühendused või üksikisikud osalenud või olnud Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud.
Komisjoni ülesanne on eelnõu kohaselt anda Riigikogule terviklik ülevaade nii mõjutustegevuse ulatusest kui ka teha ettepanekuid seadusandlikeks, korralduslikeks ja julgeolekumeetmeteks. Koos sõltumatute ekspertidega peab komisjon välja töötama ettepanekud, kuidas ennetada ja vähendada mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud riske ning parandada ametiasutuste suutlikkust ohtude tuvastamisel, samuti tegema ettepanekuid õiguslike, organisatsiooniliste või rahastusalaste muudatuste tegemiseks.
Uurimiskomisjoni moodustamisel lähtutakse seletuskirja kohaselt samast põhimõttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide loomisel ning mille kohaselt on koalitsioon ja opositsioon komisjonis võrdselt esindatud. Lõpparuande peab komisjon Riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 1. veebruariks 2027. Vastuvõtmiseks peab eelnõu läbima ka teise lugemise.
Istungi järel plaanitakse moodustada Riigikogu liikme Ando Kivibergi algatusel kodanikuühiskonna toetusrühm.
Istung lõppes kell 19.25
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]