Kaitseministri sõnul on Eesti julgeolekut ja tänavusi otsuseid tugevalt mõjutanud geopoliitiline olukord. „Sõda Ukrainas on defineerinud viimaste aastate otsuseid mitte ainult siin Eestis, vaid NATO-s ja Euroopas laiemalt,“ märkis ta, lisades, et seis pole lihtne ning pole ka näha, et olukord peagi muutuks. Ta rõhutas, et kaitsevõime arendamine jätkub ka juhul, kui Ukraina sõjategevus peaks ajutiselt pausile pandama. „Kui keegi arvab, et Ukraina sõja pausile panemine võiks tähendada kaitsekulude tõstmise hädavajaduse ajatamist või edasilükkamist, siis see on selgelt väärarvamus,“ ütles Pevkur.
Ministeeriumi ja Eesti julgeoleku vaates oli kõige olulisem areng tänavu aasta kaitsekulude tõstmine viiele protsendile. Samas tuleb Pevkuri sõnul jätkuvalt teha tööd selle nimel, et ka kõik NATO liitlased samale tasemele jõuaksid. Juunis kinnitati ka NATO kaitseväe võime-eesmärgid, millega määrati igale liikmesriigile ülesanded arendada konkreetseid sõjalisi oskusi ja võimeid, et tagada alliansi ühiskaitse. Eestile anti ülesanne ehitada senisest suurem, paremini varustatud ja pikemaajaliseks sõjaks valmis kaitsevägi. Pevkuri sõnul hakati kohe pärast otsust kaitsekulude suurendamise kohta nende eesmärkide täitmiseks ka konkreetseid investeeringuid planeerima.
Pevkur märkis, et see seab tööstusele veelgi suurema surve alla. „See surve tähendab ka seda, et tööstusepoolne vastukajamine nendele summadele ei saa olla ainult see, et hinnad kasvavad,“ märkis Pevkur. „Mida rohkem tõstab tööstus hindu, seda vähem saavad riigid reaalset kaitsevõimet ja seetõttu peab tööstuse ja riikide vaheline koostöö olema väga-väga tugev.“
Järgmine aasta on kaitsekulutuse eelarve ligikaudu 2,4 miljardit. Pevkuri saabub aprillis Eestisse keskmaa õhutõrjesüsteem, mis on üks kallimaid, kuid ka olulisemaid investeeringuid. Lisaks on prioriteet edendada droonide seirevõimekust. „Neid tegevusi, mis järgmisel aastal inimestele silma ka näha on, on tegelikult päris palju.“
Arengud mitmel rindel
Pevkuri sõnul oli sel aastal õhudomeenis keskmes õhukaitsesüsteemide tugevdamine. Selleks viidi läbi radarite hanked, millest väike osa jõuab Eestisse juba aasta lõpus. Samuti on tehtud ettevalmistusi akustiliste seiresüsteemide soetamiseks ning rajatud õhuseire radaripositsioon, et vabastada võimalikult palju territooriumi tuuleenergia tootmiseks. Ämari lennubaasi valmistatakse ette radarite, tuvastusseadmete ja keskmaa õhutõrjesüsteemide saabumiseks. „Oleme läbi viinud ka eelturu-uuringu ballistilise õhukaitsesüsteemi soetamiseks ja ootame täpsemaid pakkumisi juba järgmise aasta alguses,“ ütles Pevkur. Kaitseväe juhataja selgeks prioriteediks on olnud ka kaudtulevõime arendamine.
Tänavu käivitasid Kaitseliit ja erasektor koolitusprogrammi „Kuri Kotkas“, mille eesmärk on pakkuda koolides drooniõpet. Pilootprojektis osaleb 12 kooli. „Tagasiside on olnud väga positiivne,“ märkis Pevkur. „Reaalsus on see, et esimese 48 tunni jooksul registreerus koolitusele üle 3000 inimese. See näitab eestlaste huvi ja valmisolekut panustada riigikaitsesse ka siis, kui igapäevaselt ei olda aktiivsed või ei ole aega, et näiteks kaitseliiduga liituda.“
Fookuses on olnud ka laskemoonavarude suurenemine, mida on Eestisse tarnitud 400 miljoni euro jagu. Minister lisas, et mõned nädalad tagasi algas Ämari minitööstuspargis miinitootmine. Moonavarude suurenemise tõttu on tarvis ehitada juurde ka moonaladusid. Pevkuri sõnul on selleks vaja vastu võtta ehituse kiirendamise seadus. „Aga vaadates praegu, et kõike kogu aeg vaidlustatakse, siis me põhimõtteliselt kaotame iga päev aega selleks, et Eestile vajalikku moona soetada,“ märkis ta.
Samuti suurendati Kaitseväe Akadeemia vastuvõttu, tõsteti reservväelaste toetusi ning märgatavalt kasvas Kaitseliiduga liitunute arv. Sõlmiti ka koostöölepped, et reservväelased saaksid õppustele tulles jätkuvalt keskmist palka. Lisaks loodi tulevikuvõime väejuhatus, mille eesmärk on tuua Eesti kaitsearendusse Ukrainast saadud õppetunnid. Aasta jooksul on Ukrainasse tarnitud 150 000 ühikut erinevat suurekaliibrilist moona.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (17)