Oktoober 2023. Varssavi ülikooli raamatukogu valvekaamera salvestab esmapilgul rutiinse stseeni haruldaste teoste hoidlas. Tagantjärele on teada, et venekeelse kirjandusklassika uurijatena esinenud mees ja naine kuulusid rahvusvahelisse grupeeringusse, mis varastas üle Euroopa sarnase käekirjaga vähemalt 170 ajaloolist teost koguväärtusega 2,5 miljonit eurot.
“Kui ma sellest räägin, siis tihti see kõlab mittetavapärasena, seda laadi kuritegusid ei ole meil ülemäära olnud,” ütles ringkonnaprokurör Laura Bellen.
“Tunne ei ole kindlasti meeldiv. Ja inimeste sisse jääb see väga pikaks ajaks, selles ei ole kahtlustki, sest raamatukogud on oma olemuselt väga avatud asutused,” lausus Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Jaanika Anderson.
Tagantjärele on selgunud, et esimeste hulgas sattus ohvriks just Tartu Ülikooli raamatukogu, kus meistervargad viimistlesid oma meetodit. Dokumendid näitavad, et 12. aprillil 2022 ilmusid ülikooli raamatukogu haruldaste raamatute saali kaks meest, kes esitlesid end Ukraina sõjapõgenikena Eestisse sattunud klassikalise vene kirjanduse uurijatena. Vanem mees märkis oma nimeks Olegs Krupenins ja tema noorem kaaslane Nikita Simončuks.
“Neil oli soov tutvuda Puškini ja Gogoli teostega, mida nad ka aegamööda tellisid ja uurisid. Vanem mees ütles, et ta toetab oma nooremat sugulast, kes soovib teha uurimistööd ja minna edasi Ameerika ülikooli,” meenutas Anderson.
Reeglid näevad ette, et haruldasi raamatuid koju laenutada ei saa ning saalis viibib pidevalt vähemalt üks raamatukogu töötaja. Tähelepanuväärne on, et kaks meest käisid vahemikus 12.–22. aprill korduvalt justkui uurimistööd tegemas ja veetsid iga kord saalis mitu tundi.
“Nad pildistasid telefonidega, mis ei ole keelatud. Nad vaatasid neid, sirvisid, siis tegid nagu loeksid, nad olid nagu raamatu-uurijad,” ütles Anderson.
Töötajad meenutavad, et “uurijad” kadusid natuke ootamatult ja hüvasti jätmata, kuid midagi halba ei osatud sellest algul välja lugeda. Kuni sama aasta augustis tundis ühe raamatu – Gogoli “Mirgorodi” – vastu huvi järgmine külastaja. Kui teos hoidlast välja võeti, avastati, et ligi 200 aasta vanuse raamatu asemel on võltsing, kus kaaned ja tiitelleht on esmapilgul õiged, kuid sisu hoopis muu saksakeelne tekst. Tekkis halb eelaimdus…
“Võeti välja kõik teised raamatud, mis need samad inimesed olid laenutanud, ja siis avastatigi kogu mastaap. Sama hästi oleks võinu olla, et järgmised 20 aastat keegi ei tea, et need raamatud seal selliselt vahetatud on,” Anderson.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Laura Bellen tunnistas, et avastamine oli juhus, sest näiteks kõnealust Gogoli teost laenutati viimati 20 aastat varem ja mõnda ei küsitud üldse varem välja. Pärast inventuuri selgus, et võltsingutega oli asendatud seitse Puškini ja üks Gogoli väljaanne.
“Raamatud omasid ülikooli, raamatukogu templeid. Mingil juhul isegi tunnistaja ütlustest tuli välja, et raamatud olid kui ka sedavõrd määrdunud või selliseks tehtud, et need tundusid vanade raamatutena,” ütles Anderson.
“Nad olid hästi tuttavad raamatutega ja nad teadsid, mida vaadata. Milliseid märke uude raamatusse või sellesse kopeeritud väljaandesse panna. Kahtlemata koopiaid on võimalik ära tunda, aga antud juhul see siiski ei olnud nii kiiresti tuvastatav ja nii lihtne,” lisas ta.
Kadunud raamatute näol on tegu 19. sajandi alguses ehk veel Aleksandr Puškini eluajal ilmunud teostega, mida trükiti ainult mõnisada eksemplari, millest on tänaseni maailmas säilinud võib-olla mõnikümmend ja mida oksjonitel müüakse kümnete tuhandete eurode eest.
Järgmine kokkusattumus oli, et raamatukogu töötaja Moonika Teemus osales varsti pärast varguse avastamist rahvusvahelisel raamatukoguhoidjate kohtumisel Viinis.
“Ja seal tuli jutuks, et Läti rahvusraamatukogust on varastatud raamatuid. Kuna kerkis esile ka nimi, täpsemalt, et see oli Puškin, siis tekkisid juba mõningad seosed, et kas võib olla tegemist mingisuguse grupeeringuga,” lausus Anderson.
Selgub, 23. aprillil ehk vaid päev pärast seda, kui libauurijad Tartust kadusid, viis noorem varas Läti rahvusraamatukogust kampsuni all välja kolm väärtuslikku vene teost. Et Lätis märgati raamatute puudumist ruttu, algatati uurimine ja jõuti sama tandemini, kes liikusid Tartus, kuid ei viidud veel otsi kokku, et nad tegutsesid mitmes riigis.
Vanem mees vahistati Riias sügisel 2022 ja selgus, et tema tegelik nimi on Beqa Tsirekidze.
48-aastane kuue lapse isa ja kuuekordne vanaisa viibib praegu vanglas. Tsirekidze esitleb ennast bibliofiilina ja Gruusia kirjanike Liidu liikmena, kes aitas poolõe pojal teha uurimistööd. Kinnitamata andmetel tegeleb noorema mehega praegu Gruusia õiguskaitse. Tsikeridze väitis ühtaegu, et ei teadnud midagi sellest, et sugulane raamatud ärastas, teisalt väitis, et raamatud võisid varastada hoopis ebaausad töötajad.
Seda juttu on raske uskuda, arvestades, et Tsirekidzet karistati juba 2016 Gruusias raamatute varguse eest ja kinnipidamisel Riias leiti tema juurest võltsdokumente – näiteks Sloveenia ID-kaart Josif Samueli nimele – ning hulka tööriistu, mida võib kasutada nii raamatute restaureerimiseks kui võltsimiseks.
Esimesena Eestis kirjutab “sajandi vargusest Tartu Ülikooli raamatukogus” Õhtuleht 20. detsembril 2022. Seda loevad ka Tallinna Ülikooli raamatukogu töötajad, kes tunnevad ära, et väga sarnane Puškini-aegse kirjanduse uurija käis ka nende juures.
Tallinnas ei olnud vaja raamatuid koopiatega asendada, sest seal lubasid reeglid mehele kaasa laenutada kümme vana raamatut koguväärtusega 53 000 eurot. Hoolimata meeldetuletustest polnud ta neid tagastanud ja nüüd taibati Tallinna Ülikoolis, et ka nemad on ilmselt samade varaste ohvriks langenud.
Kuid sel hetkel ei teatud, et Lätis on üks pättidest juba kinni võetud. Läbimurre tuli DNA-st, sest mees pseudonüümiga Olegs Krupenins lehitses Tartus raamatuid paljakäsi.
“Puuvillakinnas võib rikkuda lihtsalt raamatu lehe. Käsi jääb sul kinni ja õnneks nad vaatasid paljaste kätega, nii et saadi ühe raamatu ümbrise pealt siis ka DNA-d,” ütles Anderson.
“Kõige kaalukam, mis oleks saanud olla, olid turvakaamera salvestised, aga need ei olnud kahjuks säilinud. Aga olid alles need vahetatud ja koopiaks tehtud raamatud, oli alles see informatsioon, mida need kaks kurjategijat olid raamatukogule andnud, ja õnneks suudeti tuvastada raamatute pealt ka DNA. Ja just suuresti tänu DNA-le ja rahvusvahelisele koostööle õnnestuski tuvastada meil ühe isikuna Beqa Tsirekidze,” lausus Bellen.
Tsirekidze sai 2023 kevadel Lätis kuuekuulise karistuse sealse raamatuvarguste eest ja – kuna see oli juba eeluurimise ajal ära kantud – anti välja Eestile. Ta mõisteti ka siin süüdi ja sai karistuseks kokku kolm aastat ja kolm kuud, mida kannab praegu Tartu vanglas.
Tartu Ülikooli raamatukogu kahju oli 158 000 eurot, Tallinna Ülikoolil 71 000 eurot. Kusjuures kohtunik võrdles otsuses seda kuritegu Hollywoodi filmiga “Thomas Crowni afäär”.
Tagantjärele Tartus, Tallinnas ja Riias läbi viidud uurimise materjale kõrvutades selgubki, et Tsirekidze ja tema kaaslane tiirutasid märtsis, aprillis ja mais 2022 mööda nende kolme linna raamatukogusid ja ärandasid selja ja sülekaupa vanu raamatuid.
Siin tuleb loosse pööre. Nimelt selgub, et Balti riigid olid platsdarm, kus vargad harjutasid ja julgust kogusid. Tagantjärele on kokku löödud, et sama käekirjaga varastati 2022–2023 Euroopa suurlinnades Helsingist Pariisini vähemalt 170 vene klassikute teost koguväärtusega 2,5 miljonit eurot, mistõttu on varguste lainest kirjutanud mitmed suured meediaorganisatsioonid, sealhulgas BBC ajakirjanik Nina Nazarova.
Tihti asendati raamatud koopiatega, mõnel juhul tassiti saak salaja lihtsalt põues välja. Suurim noos saadi oktoobris 2023 Varssavi ülikooli raamatukogust, kust kadus 78 raamatut, peaaegu miljoni euro väärtuses.
Kuid sel ajal viibis Beqa Tsirekidze juba Eesti vanglas. Uurijate sõnul oli grupeeringus kümmekond inimest ja näiteks Varssavis esinesid klassikalise kirjanduse uurijatena Beqa poeg Mate Tsirekidze ja minia Anna Gogoladze
Tsirekidze teada läksid varastatud raamatud kollektsionääridele Venemaal ning mõnel puhul ongi tõendeid, et kadunud raamatuid nähti oksjonitel Peterburis ja Moskvas. 2024 moodustas Europol lõpuks rahvusvahelise uurimisgrupi ja niinimetatud Operatsioon Puškini tulemusel vahistati Lätis ja Gruusias mullu aprillis veel neli vargajõugu liiget ja konfiskeeriti 150 ajaloolist raamatut. Praegu käib ekspertiis, kas mõni neist raamatutest virutati kolm aastat tagasi Tallinnast või Tartust.
Nii Eesti kui ka Euroopa haruldaste raamatute kogudes on pärast erakordset vargustelainet reegleid oluliselt karmistatud. Näiteks Tartu Ülikooli haruldaste raamatute saalis vähendati laudade arvu parema ülevaate tagamiseks ja originaali asemel pakutakse tutvumiseks raamatu digikoopiat.
Gruusia prokuratuuri sõnul on viis nende kodanikku juba süüdi mõistetud ja kaks veel kohtu all. Beqa Tsirekidze antakse tõenäoliselt pärast karistuse lõppu Eesti vanglast Prantsusmaale, kus teda ootavad sarnased süüdistused.