Kolmapäeva hommikul saabusid kolm vormis meest Narva jões Vasknarva muulile. Mehed lahkusid enne seda kui Eesti võimud neid küsitleda jõudsid, ütles “Aktuaalses kaameras” siseminister Igor Taro.

Kolmapäeval enne kella 10 hommikul tuvastasid Ida prefektuuri piirivalvurid seirekaameraga Venemaa piirivalvurite liikumise hõljukiga Narva jõel Vasknarva muulil.

Hõljuk peatus muuli juures ning sellest väljus kolm piirivalvurit, kes liikusid jalgsi mööda muuli. Selle käigus ületasid Venemaa piirivalvurid kontrolljoont suunaga Venemaalt Eestisse ning tagasi muuli Venemaa poolsesse kaldasse. Pärast seda naasid piirivalvurid oma hõljuki juurde ning liikusid sellega Venemaa poolsesse kaldasse.

Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Eerik Purgel kirjeldas, et piirivahejuhtumile reageeris mitu Eesti piirivalvepatrulli.

“Sündmustik on fikseeritud seireseadmetega ning tegime muulil ka esmase kontrolli. Selgituste saamiseks on loodud ametlik kontakt Vene Föderatsiooni piiriesindusega,” ütles ta.

Ida prefektuur suurendas ka patrullide väljapanekut, et olla valmis reageerima täiendavatele juhtumitele.

Piiriesindajate kohtumine on plaanitud neljapäeva ennelõunale, kus Eesti ootab Vene Föderatsiooni selgitust piiriületuse kohta. Välisministeerium kutsub välja Venemaa saatkonna ajutise asjuri. 

Taro: motiivid on ebaselged

Siseminister Taro ütles “Aktuaalses kaameras”, et Eesti jaoks on ebaselge, mis olid nende motiivid, miks nad seda tegid.

“Otsest julgeolekuohtu sellest ei tekkinud, küll on PPA oma kohalolu ja patrulle oluliselt tugevdanud,” ütles Taro.

Taro märkis, et kõnealune muul on selline, mis on osaliselt Eesti ja osaliselt Venemaa territooriumil. “Nad liikusid meie territooriumile sisse. Üks mure, mis meil Vene piirivalvega on, on see, et nende piirivalvurite kvaliteet on muutunud äärmiselt hüplikuks viimastel aastatel ja mõistetavatel põhjustel, neil ei ole enam kaadrit. Sinna tuleb inimesi teistest piirkondadest. See on olnud korduv probleem,” lausus Taro.

Küsimusele, miks piiririkkujaid kinni ei peetud, vastas Taro, et nad jõudsid enne lahkuda Venemaa territooriumile tagasi. “Meil ei ole võimalik minna neid Venemaa sügavustesse püüdma,” ütles ta.

Kas tegu võis olla järjekordse provokatsiooniga Venemaa poolt, ei osanud Taro öelda. “Selles osas meil selgust ei ole. Selleks on meil kokku lepitud neljapäevaks piiriesindajate kohtumine,” lausus ta.

Taro selgitas, et tegu on alaga, kust Narva jõest Peipsi järvele pääsemiseks peavad Venemaa alused läbima Eesti territooriumi. “Selleks on olemas pikaaegne kokkulepe, nagu Saatse saapas vanasti oli. Alati on nad teavitanud sellest /…/ Seekord nad sellest ei teavitanud ja niisugune intsident on toimunud,” lausus ta.

Kui muidu kulgeb kontrolljoon Narva jõe keskel, siis Vasknarva kandis läheb piir Narva jõe idakaldalt. Autor/allikas: Taavi Pae, Ago Tominga

Narva jõelt ei ole võimalik sõita Peipsi järvele ilma Eesti territooriumit läbimata

ERR kirjutas oktoobris niinimetatud Vasknarva anomaaliast, kus Vene kalalaevad peavad Peipsile pääsemiseks Eestilt luba küsima.

Narva jõelt ei ole võimalik sõita paadiga Peipsi järvele ilma Eesti territooriumit läbimata, sest Vasknarva kandis kulgeb kontrolljoon hoopis mööda idakallast. Kõik Vene alused, kes soovivad seda teha, peavad Eesti piirivalvelt küsima luba. Eestile kuulub ka osa Narva jõe tagusest maismaast, mis sinna on viimase sajandi jooksul tekkinud.

Piirilõik pärineb Nõukogude ajast, mil see märgiti kahe liiduvabariigi ehk Eesti NSV ja Vene NFSV vaheliseks halduspiiriks. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai sellest omakorda kontrolljoon Eesti ja Venemaa vahel.

Politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo juhi Eerik Purgel ütles oktoobris, et mingeid arusaamatusi kontrolljoone asukoha osas Venemaaga seni ei ole olnud.

Purgel rääkis, et aluseid, kes igapäevaselt Eesti territooriumi läbiks, on vähe.

“Igapäevaselt on Narva jõel Karoli vastas üks kalatraaler, mis liigub Peipsi järvele kalastama,” kirjeldas ta. “Statistiliselt liigubki seal igapäevaselt ainult umbes üks alus – see on selline keskmine liikumine,” ütles Purgel.

Venemaa kodanikud kasutavad Eesti piirivalvega ühenduse võtmiseks mereraadiot.

Geograaf Taavi Pae käis Eestile kuuluvat Narva jõe idakanti koos piirivalvega uudistamas 2008. aastal. Autor/allikas: Taavi Pae