Jõgevamaal Puurmanni rahvamajas teisipäeva õhtul peetud koosolekul väljendas enamus kohaletulnuist arusaamatust, miks on vaja 208 hektari suurusel Kirna soometsade alal kuivenduskraavid kinni ajada. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) plaanib sel aastal Euroopa Liidu rahaga soostada 31 000 hektarit maad, aasta pärast lisandub sellele veel 4000 hektarit.
Kirna soometsad on praegu ilmaoludest tingituna liigniisked ja kuna tegemist on looduskaitsealaga, on seal palju mahalangenud puid, kuid rohkesti ka hiiglase mõõtu kuuski ja lehtpuid. Kirna märgade metsade loodusliku veerežiimi taastamise koosolekule kogunes teisipäeva õhtul 30 inimest, kellele selgitati, miks tuleb 1960. aastatel ja varem metsa rajatud kuivenduskraavid kinni ajada.
“Neid metsi mõjutab kuivenduskraavide võrgustik, mis juhib sellelt lammialalt selle vee oluliselt kiiremini ära kui ta läheks looduslikes tingimustes. Selle kraavituse sulgemisega toetame just sellist elustikku, kes on kohastunud just nendele märgadele tingimustele. Praegu neil läheb kehvasti, kuna see kraavitus on selle veetaseme pinnases madalamale viinud,” lausus RMK looduskaitsespetsialist Maret Gerz.
Taastamistööde tulemusel saab vee väljavool metsast olema küll takistatud, kuid kõrvalkinnistuid see ei mõjuta.
“Reaalselt tõstetakse kraavivallid tagasi kraavidesse, kraavisäng tuleb sulgeda ja siis kraavi otstesse rajatakse kuue meetri laiuselt turbast paisud,” sõnas Maa ja Vesi maaparandustööde projekteerija Karl Kärpuk.
Koosolekul läbiviidud hääletus näitas, et keegi kohaletulnuist ei mõistnud, miks on vaja suurte puudega mets üle ujutada. Kuna Eesti on Euroopa Liidu üks märgaladerohkemaid riike, leiti koguni, et tegemist on euroliidult saadud raha põletamisega.
“Keegi on otsustanud, et üks metsakooslus on parem kui teine, aga milliste kriteeriumite alusel, sellele ei oska keegi vastata, nagu siin selgus ka,” ütles Põltsamaa valla keskkonnaspetsialist Ain Valu.
“Läbiviimise mõte võib-olla oli linnukest kirja saada, et see asi, kogukonnaga kohtumine, ära teha ja küll me toimetame siis edasi ja ongi see euroraha liigutatud,” sõnas Põltsamaa valla elanik Olev Kull.
“Neid märgalasid on meil ju olnud tegelikult väga palju rohkem. Nüüd me oleme mõistmas siis neid hüvesid, mida märgalad meile pakuvad ja miks meil neid vaja on. Pigem me üritame nende märgalade kadu siis pidurdada, mitte ei tekita neid otseselt juurde,” lausus Gerz.