Saksamaa seadusandjad kiitsid kolmapäeval heaks ligikaudu 50 miljardi euro väärtuses sõjalisi hankeid.
Ulatuslik hangete nimekiri sisaldas rakette, suurtükke, torpeedosid, soomukeid, satelliitsüsteeme ja uusi vormirõivaid, kuna Berliin püüab kiiresti suurendada oma kaitseväge.
“Me anname (NATO) alliansile ja oma partneritele signaali: Saksamaa näitab teed,” teatas Saksa kaitseministeerium.
Ametnike sõnul on parlamendi eelarvekomisjoni heaks kiidetud uute hangetega sel aastal kinnitust saanud ajalooline arv kaitseoste koguväärtusega ligi 83 miljardit eurot.
“Me täidame oma kohustusi alliansi ees ja võtame vastutuse Euroopa julgeoleku ning rahu eest,” märkis ministeerium.
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal loobus Saksamaa oma pikaajalisest patsifistlikust traditsioonist, mida kujundas riigi sünge Teise maailmasõja aegne minevik, ning hakkas kulutusi relvajõudude reformimiseks suurendama.
Märgid Ühendriikide nõrgenevast pühendumusest Euroopa julgeolekule pärast USA vabariiklasest presidendi Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja ajendasid Saksamaad ja ülejäänud maailmajagu veelgi enam oma taasrelvastumist kiirendama.
Mais ametisse asunud kantsler Friedrich Merz on andnud sellele püüdlusele veelgi suurema hoo, vabastades kaitsekulutused rangetest võlareeglitest, et rohkem vahendeid eraldada.
Selle aasta kaitse-eelarve oli juba paika pandud, kuid kolmapäevased ostud vajasid parlamendi eelarvekomisjoni heakskiitu vastavalt reeglitele, mille kohaselt peavad saadikud kinnitama kõik üle 25 miljoni euro suurused üksikostud.
Kaitseministeeriumi teatel hõlmasid ostud enam kui 30 erinevat projekti, sealhulgas rakette Patrioti ja Iris-T õhutõrjesüsteemidele, suurtükke, torpeedosid, relvasüsteeme lennukitele ning mehitamata õhuluuresüsteeme.
Samuti hõlmas see lahinguriietust ja -varustust kuni 460 000 sõdurile ning kaitsevarustust 80 000 tsiviiltöötajale.
Kaitseminister Boris Pistorius ütles, et kaitsekulutused on sel aastal saavutanud uue rekordi, lisades, et selliseid tohutuid investeeringuid on vaja ka järgmistel aastatel.
“Me peame suutma varustada igaüht tema konkreetseks missiooniks, kui ta meiega liitub,” ütles ta pärast seda, kui rahvaesindajad hanked heaks kiitsid. “Me ei saa panna noorsõdureid dressidesse, sest nende vormirõivaid pole veel tarnitud.”
Valitsus püüab laiendada armeed, mis külma sõja lõppedes järsult vähenes, ning Saksa seadusandjad toetasid sel kuul uut kava, mille eesmärk on suurendada väe isikkoosseisu arvu.
Ametnikud ei taaskehtesta kohustuslikku ajateenistust, kuid on hoiatanud, et võivad seda teha, kui vabatahtlikult ei liitu piisavalt inimesi.
Saksamaa on lähiaastate kaitsekulutuste eesmärke oluliselt tõstnud. Berliin teatas tänavu, et kavatseb tõsta põhikaitsekulutused 2029. aastaks 3,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust vastavalt NATO uuele eesmärgile, milles allianss Trumpi survel kokku leppis.
Valitsus kavatseb kulutada kaitsele selle aasta ja 2029. aasta vahel üle 500 miljardi euro.
Pistorius rõhutas, et valitsus käsitleb tohutuid investeeringuid hoolikalt ja kohusetundlikult. “Kõik võivad olla kindlad, et me oleme väga teadlikud selle mastaabist, millest me räägime,” ütles ta.