Sellele, et keskmise kiiruse kaamerate kasutamise ikkagi eelnõust leiab, viitas vandeadvokaat Carri Ginter sotsiaalmeedias.
Eelnõude infosüsteemist leitavas liiklusohutusprogrammi 2026-2035 eelnõus, mile on 5. detsembril allkirjastanud taristuminister Kuldar Leis (RE), on tõepoolest hukkunute arvu vähendamiseks mõeldud meetmete ja tegevuste kogumis välja toodud ka teelõigu läbimise keskmise kiiruse mõõtmine 1000 kilomeetril ja automaatjärelevalve liikide laiendamine.
“Uskumatult küüniline on ikkagi olla selline ametnik, kes saab poliitilise otsuse, et kaameraid ei tule ja mõtleb, et no küll ma ootan järgmise valitsuse ära ja sokutan nad ikka päevakorda. Väga suur tõenäosus, et termin “vahemaakaamerad/keskmise kiiruse kaamerad” eemaldati poliittehniliselt,” märkis Ginter.
“Kuigi dokumendis on häid mõtteid, on ta olemuslikult ikkagi väga “karjatav” ja õudne plaan. Automatiseerimine on muutunud keskseks tööriistaks, mitte abivahendiks,” lisas Ginter.
Arutellu Ginteri Facebooki seinal sekkus ka kliimaministeeriumi kantsler Marten Kokk, kes ütles, et sellist plaani ei ole.
“Keskmise kiiruse kaameraid keegi ei planeeri ning liiklusohutuse parandamiseks planeerime praegu hoopis 1028 miljonit järgmisel neljal aastal teede rekonstrueerimisse, mille hulgas on ka 65 kilomeetrit 2+2 maanteed Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Tartu suunal,” kommenteeris Kokk.
Ginter küsis Kokalt selle peale, et kuidas ta siis selgitab eelnõus välja toodud meetmeid ja tegevusi, kus oli kirjas ka teelõigu läbimise keskmise kiiruse mõõtmine 1000 kilomeetril ja automaatjärelevalve liikide laiendamine.
Sellele Kokk ei vastanud.
Läänemets: kava kinnitanud komisjon küsib poliitikute sisendit
Endine siseminister, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Lauri Läänemets ütles Ginterile, et liiklusohutusprogrammile annavad hinnangu eksperdid ja kindlasti ei seal sees ka valitsuse sisend.
“Selle kava kinnitab valitsuskomisjon, kuhu kuulub päris mitu ministrit. Ma ei saa aru, mis ametnike juttu me siin räägime. Valitsuse liikluskomisjoni kuuluvad paljud minust, sinust ja igast poliitikust ning juristist pädevamad eksperdid. Neid peaks kuulama mitte oma ideoloogilisi vaateid turvalisusele esitama,” ütles Läänemets.
“Selles komisjonis küsiti varem tundlike teemade kohta enne poliitikute sisend ja küsitakse ka praegu. See oligi põhiline poliitiliselt tundlik teema. Täiskasvanud inimesed istuvad laua taga ja seda siin kirjeldatud lollitamist ei toimu. Keegi poliitikutest on oma töö jätnud lihtsalt tegemata. Aga see ristisõda turvalisuse vastu enda huvist kihutada, on tegelikult mittearvestamine teistega. Ma ei mõista, kuidas Mina on tähtsam kui meie. Kuidas soov rallitada on tähtsam kui kellegi elu,” lisas Läänemets.
ERR-ile antud kommentaaris ütles Ginter, et poliitilisel tasandil otsustati keskmise kiiruse kaameratest loobuda, ent ametnikud ei pidanud sellest kinni.
“Mina saan aru niimoodi, et on tehtud poliitiline otsus, et neid vahemaa kaameraid Eesti ei vaja. Ja see plaan on siis ümber kirjutatud lootuses, et sõna “vahemaa kaamera” võetakse sealt välja, et siis äkki poliitik ei märka. Mulle tundub, et meie poliitikud nii rumalad ei ole. Aga minu mure on see, et kui poliitiline otsus on, et neid kaameraid ei tule, et kust siis võtab ametnik julguse kirjutada sinna lihtsalt peidetud teksti edasi sisse, mitte jälgida seda juhist, mis talle antakse demokraatlikult valitud otsustajate poolt,” ütles Ginter.
Timpson: see ei ole aus käitumine
Endine justiitsminister, praegune riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (RE) ütles ERR-ile, et tema sellist ülereguleerimist ja riigi kahepalgelist käitumist ei toeta.
“Mulle tundub natuke jabur see, kui me ütleme, et me ei kavatse neid kaameraid panna, aga siiski jääb ta kuskile teksti sisse. See ei ole päris aus käitumine,” ütles Timpson.
“Kui kuskil tekstis on need sees, eks me siis vaatame, kui see riigikokku jõuab. Mina ei toeta neid kiiruskaameraid, ma ütlen otse ära,” lisas ta.
“Meil on Eestis keelde ja käske piisavalt palju, pigem võiksime mõelda, kuidas vähem keelata asju,” märkis Timpson.
Timpson rõhutas, et liiklussurmade vähendamisega saab tegeleda ka ilma keskmise kiiruse kaamerateta. “Mul ei ole midagi selle vastu kui politsei trassi peal jälgib inimesi. Aga ma ei ole kindel, et see (keskmise kiiruse kaamerad) päriselt vähendab neid liiklussurmasid,” sõnas ta.
“See on signaalina halb, et riik kuidagi selja taga midagi ikkagi organiseerib,” ütles Timpson veel.
Sügisel tuli transpordiamet välja sooviga paigaldada 14 maanteelõigule keskmise kiiruse kaamerad. Kuna selline algatus leidis avalikkuses kriitikat, loobusid poliitikud sellest eesmärgist.
Kliimaministeeriumi kommunikatsiooninõunik Martin-Erich Torjus ütles ERR-ile kolmapäeva õhtul, et keskmise kiiruse kaamerate kasutamine eemaldati eelnõust.
“Liiklusohutusprogrammi eelnõus oli keskmise kiiruse mõõtmise meede sees, kuid see eemaldati viimases menetlusetapis saadud tagasiside pinnalt. Seega homme (neljapäeval – toim.) valitsuse poolt kinnitamisel olev versioon ei näe ette keskmise kiiruse mõõtmist,” ütles Torjus.
Samas seda eelnõud ei ole eelnõude infosüsteemi veel üles pandud.