Florian Wahl rääkis Vikerraadios, et tema muusika loomise meetodid on olude sunnil aja jooksul muutunud ja tõdes, et laval elab ta välja neid asju, mis argielus alla on surutud. Wahli sõnul on see päris sõltuvust tekitav, kui saad publiku oma peo peale ja näed, et inimesed fännavad ja ülistavad sind.
“Kuna see on minu jaoks tsoon, kus ma tunnen ennast turvaliselt ja elus, siis ma pidevalt loon. Vahel on suuremad projektid ja suuremad fantaasiad, aga vahel loon ka puusalt. Näiteks isadepäeval nägin Varro Vooglaiu postitust, kus ta kommenteeris kahte isa. Läksin kohe koju mikri taha lindistama, võtsin põhimõtteliselt tema libreto ja tegin sellest laulu,” ütles etenduskunstnik ja muusik Florian Wahl.
Wahl meenutas, et albumit “Katarsis garanteeritud” tegi ta ajal, mil elas vanematekodus. “Ootasin, kui isa läheb kell üheksa telekat vaatama, siis on ülemine korrus minu päralt, ja siis sain seal rahulikult juua ja luua,” meenutas Wahl.
AI-lühialbumil “Flo Raadio” Wahl ise ei laula. “See oli jälle olude sunnil, kuna mul oli tol ajal väike laps, kes just oli sündinud, siis ma ei saanud minna stuudiosse. Kui laps läks magama, oli mul pool tundi aega, siis mõtlesingi, et teen nalja pärast tehisaruga, lasen sel laulda. Muusika loomise meetodid on aja jooksul kindlasti muutunud ja osaliselt olude sunnil.”
Nüüd on laps juba suurem ja aega loominguga tegelemiseks rohkem.
“Mu elukaaslane vihkab seda, et ma otseselt ei vali pooli ja jään alati natuke ambivalentseks oma seisukohtades. Ma ei tea, võib-olla tahan lihtsalt õli tulle valada. Ma tunnen, et kui ma juba poole valin, siis pooldan poolestumist. “Flo Raadio” puhul oli päris naljakas näha, kuidas lesbilooga hakkasid transsoolised ja biseksuaalid mind jumaldama ja arvasid, et ma olen LGBT pühak. Samal ajal ma kuulsin, kuidas ekreiitide podcast’is mängib taustal lugu “Viimane hetero”. See on naljakas näha mõlemat poolt reageerimas,” muheles Wahl. “Ma ei taha võidelda õigluse poolt, vaid läbi loomingu sugestiivselt.”
Sel kevadel oli Wahlil kaks kontserti Estonia kontserdisaalis. “See oli armas ja blasfeemiline, et ma Estoniasse üldse sain. AI muusika on ju justkui antimuusika, mingil määral isegi muusikavaenulik, ja siis sa paned selle veel Estonia lavale. See on natuke ülbe ja ilmselt sellepärast see fenomen tekkiski, et piletid osteti loetud minutitega, sest selline asi ei tohiks üldse eksisteerida, ja paljud tahtsid näha, mis seal siis toimub,” tõdes Wahl.
Wahli sõnul on see päris sõltuvust tekitav, kui saad publiku oma peo peale. “Näitlejatel on rollid, Juhan Ulfsak on laval Mefisto, aga kui mina olen tavaelus Florian ja laval ka Florian, siis vahepeal tekib tunne, et inimesed justkui ülistaksid või fännaksid mind kui inimest, kes ma olen ka tavaelus. Vahepeal kammib see natuke ära. Olen tagantjärgi analüüsinud, et laval ma elan natuke neid asju välja, mis on minu argielus alla surutud. Mõned kirjeldavad mind, et olen tavaelus vaoshoitum, people pleaser (meeldidapüüdja-toim), inimeste rahuldaja, aga laval olen domineeriv, messiaanlik ja kultuslik, elan oma fantaasiaid laval välja. See on vist päris problemaatiline,” muheles Wahl.