«Mina ei ole kohalik, aga mu naine on. Eelmise aasta munadepühade ajal tegime sauna ja äiaga tuli jutuks, et peaks oma militaarmuuseumi tegema, aga ei ole kohta, kuhu teha. Äi siis ütleski, et meil on siin tühi koolimaja. Juba järgmisel päeval tulin, vaatasin sirelivõsa vahelt aknast sisse ja siis helistasin Tori vallavanemale, et olen Tartust, selline mees. Kartus oli, et äkki on see maja juba kellelegi lubatud, aga kästi teha projekt ja tulla vallamajja,» pajatab Kristjan ühe hooga ja võtab pika sissejuhatuse kokku kolme sõnaga «nii see läks».
