Tõsi, 1920. aastal alustasime palju madalamast punktist, mistõttu kõik muutused tundusid palju suuremad, aga muutuste iseloom, kvaliteet on erinev.
1918. aasta eesti rahvas oli valdavalt vähese kooliharidusega maarahvas. Haridus 2-3 klassi külakooli, sama palju kihelkonnakooli, kool suuresti venekeelne ja täiesti venemeelne. Laiemast maailmast saadi ettekujutust piiratud ja tsenseeritud ajakirjanduse vahendusel või siis meremeeste ja endiste soldatite juttude kaudu. Luua sellel baasil eestikeelne ülikool tunduks praegusi mõttemalle kasutades, mille tõttu üldisele eestikeelsele kooliharidusele üleminek on veninud juba kolmandik sajandit, täiesti võimatuna. Ometi seda tehti esimese iseseisvusaasta jooksul, mil sõda veel käis.