Juhtum algas süütuna näiva telefonikõnega, mis esmapilgul ei äratanud mingit kahtlust. „Hommikul kõne. Helistajaks sümpaatse, enesekindla häälega mees, kes tutvustab ennast Omniva esindaja Mattiasena. Helistaja poolne vestlus nii: „Tere, kas ma räägin Ritaga? Teile on tähitud kiri. Kas soovite pakiautomaati või kulleriga? Valige sobiv pakiautomaat.“”
Rätsepp tunnistab, et läks esialgu vestlusega kaasa ja valis suvalise kandi automaadi. „Noormehe näitlejameisterlikkus oli väga hea. Uuris nii-öelda oma arvutis ja teatas, et üks vaba koht on seal täitsa olemas ning see saadetakse sinna.“
Olukord muutus aga kahtlaseks hetkel, mil jutt läks isikuandmete kinnitamisele. „Ta ütles, et kuna tegemist on ikkagi tähitud kirjaga, siis tuleb kohe RIA autentimiskood ja ma kinnitaks selle ära. Oleks pidanud võib-olla veel mänguga kaasa minema aga hakkasin naerma, et kulla noormees, kas sa päriselt arvad, et ma ei ole oma elus varem tähitud kirja saanud.“
Ka petturi reaktsioon oli rollitruu. „Noormees mängis perfektselt ametniku solvumist, et helistage siis transpordiametisse, meil pole siin aega mingite jamadega tegeleda, meie teeme tööd,“ kirjeldab ta.
Kogu vestlus oligi Rätsepa sõnul lavastatud muljetavaldava põhjalikkusega. „Kogu selle vestluse aja oli tagataustal kuulda samasuguste tublide tööd tegevate noormeeste hääli ja suht selget vestlust. See, et kohe küsitakse kuuekohalist PIN-koodi oli juba taustalt kuulda. Kas oli see taotluslik, et kõva kontoritöö käib, või petturite apsakas – igatahes korralikult lavastatud etendus, rolli osatäitmine veenev.“
Just seetõttu peab Rita oluliseks oma kogemust jagada ja teisi hoiatada. „Selliste õnge on täiesti võimalik minna. Igasugustest petturitest kirjutatakse nii-nii palju ja ikka on inimesi, kes selle orki lähevad.“
Ta rõhutab, et igaüks vastutab küll ise, kuid teadlikkus võib aidata paljusid. „Igaühe enda valik muidugi, aga teen igaks juhuks selle hoiatava postituse. Äkki on kellelegi abiks.“