Keeleamet andis üheksandat korda välja keeleameti sõbra tiitli, mille sel aastal pälvis teleajakirjanik, toimetaja ning saatejuht Margus Saar.
Margus Saar on töötanud Eesti Rahvusringhäälingus pikki aastaid ning on nii teleekraanil kui ka kaadritaguse häälena alati silma paistnud korrektse keelekasutusega.
“Tema puhul tõstame esile tema ilusas, stambivabas eesti keeles tehtud laulupidude ja riiklike tähtpäevade ülekandeid, aga ka tema tegevust laste- ja meelelahutussaadete juhina. Eraldi väärib rõhutamist tema korrektne võõrnimede ja võõrsõnade hääldus,” ütles keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.
“Kui kogu ühiskonnas kipub keelekasutus muutuma järjest vabamaks, et mitte öelda lohakamaks, ning paljud avalikud esinejad jooksevad ilusa eesti keele lati alt läbi või põikavad sellest kõrvale, ei pea Margus Saar paljuks oma keelekasutusele pidevalt tähelepanu pöörata, et ilus eesti keel jõuaks tema suu läbi meie kõikide kodudesse,” lisas Tomusk.
Margus Saar on oma tööst rääkides öelnud: “Kogu aeg valvel olla on meie professionaalne oskus ja eeldus. See ei tähenda, et me vigu ei tee – teen neid kogu aeg ka ise. Kuid olen endale teadvustanud, et pean kõike pidevalt kontrollima, mul on selline kiiks.”
Raamatuaastal tasub meenutada Margus Saare intervjuud 2019. aastast, kus ta ütles: “Ma palun kõigil lugeda raamatuid, Eesti autorite raamatuid, mis on hästi toimetatud. Meie ümber on väga palju tarbeteksti, kus kasutatakse üha vähem sõnu. Oma igapäevase keele rikastamiseks on parim viis lugeda hästi kirjutatud eesti kirjandust.”
Samas intervjuus pöördus ta toimetajalauale jõudvate pressiteadete koostajate poole: “Pressiteadete koostajad, palun võtke end kokku, ärge kirjutage vigast eesti keelt, mis kandub tavakeelde ja kõnepruuki. See ajab mind natukene närvi. Kasutage õigekeelsussõnaraamatut.”
Keeleamet tänab Margus Saart selle eest, et ta on oma igapäevatöös eesti keelt au sees hoidnud ja soovib, et tema eeskuju nakataks nii tema kolleege kui ka televaatajaid.
Tiitel antakse inimesele või organisatsioonile, kes on keeleametit oma tegevusega toetanud, või andnud muul moel olulise panuse eesti keele arendamisse ja kaitsmisse. Varem on keeleameti sõbra tiitli pälvinud näiteks keeleteadlane ja haridusministeeriumi kauaaegne keelepoliitika nõunik Jüri Valge, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll, keeleteadlane Helle Metslang, ajakirjanik Piret Kriivan, õiguskantsler Ülle Madise ning PPA Ida prefekt Tarvo Kruup.