Tõestisündinud lugudel põhinev lavastus «500 aastat sõprust» räägib seitsme sõbranna elust alates 1930-st aastatest kuni tänapäevani. Muusikalises jutustuses põimuvad keraamikatehase kausid ja Chopini klaverikontsert, aiandussoovitused ja pöialpoiste-kujulised parfüümipudelid, sooda ja matemaatika, lapsed ja suured teatrirollid, traagiline õnnetus võimlas ja unistused, lootused, naer ning koosolemise rõõm. Maailmas tekkisid ja lagunesid riigid, puhkesid ja lakkasid sõjad, munakivide asemele tuli asfalt, keksu asemele kosmoseraketid – aga seitse sõbrannat rääkisid, toetasid üksteist ja voolasid häirimatult edasi. Lia. Silvi. Laine. Vilma. Vivi. Maret. Ja Ita.
Tüki lavastaja Hendrik Toompere jr rääkis Vikerraadio hommikuprogrammis, et ehkki lavastus räägib Ita Everist ja jõuab ka vaatajateni Ita Everi 95. sünniaastapäeval, räägib see Everist vaid osaliselt.
«Jutt käib siiski sõpruskonnast. Tegemist oli seitsmest naisest koosneva ringiga, kes said sõbraks juba algkooli minnes, jäid omavahel suhtlema kogu eluks ning tulid üheskoos läbi igasugustest eluraskustest. See on põlvkond, keda meie seas täna enam praktiliselt ei ole,» selgitab Toompere jr.
Lavastaja jätkab: «Ita Everi elu on selles loos samuti sees, sest tegelikult on ükskõik millist näitlejat või lavastajat peaaegu võimatu vaadata ilma kontekstita. Meile tundus oluline rääkida ka inimestest, kes teda ümbritsesid. Neid inimesi oli loomulikult rohkem kui need seitse sõbrannat, kuid antud juhul andis just see ring hea võimaluse rääkida nii ajastust kui ka erinevatest eluteedest. Sõbrannade saatused kujunesid erinevaks ja need on ühtlasi ka naiste lood.»