Omniva Eesti sorteerimise juht Eduard Rešetov tõdes, et Hiina päritolu kaup moodustab umbes 30 protsenti Omniva mahust. Seejuures on e-kaubandus kasvanud kiiresti alates COVID-19 pandeemiast ja ka väljastpoolt Euroopa Liitu on internetist lihtne tellida.
Seoses kaubandushiiglase Temu tulekuga on muutunud ka Eesti Maksu- ja Tolliameti tööpraktikad. Eesti Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna teenusejuht Kaari Lainevool tõi välja, kuidas 2024. aastast hakkasid lennukid saabuma otse Hiinast Eestisse, mis põhjustas saadetise mahu hüppelise kasvu. Kui varem oli saadetiste keskmine maht 50 000 kuus, siis 2025. aasta oktoobriga tõusis see 420 000. See tähendab, et saadetisi oli koguni 8,4 korda rohkem.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna nooremlektor ja neuroturunduslabori spetsialist Tanel Mehine ütles, et Temu edu on taganud targad ostupsühholoogilised võtted. Tema sõnul võib Temu turundusstrateegias märgata kõiki tarbijakäitumist mõjutavaid võtteid. Näiteks mängustamist, kus platvorm muutub meelelahutuseks.
“Kasutatakse ära ka inimlikku hirmu ilmajäämise ees reklaamlaustega nagu “Juba tuhanded inimesed on selle ostnud!” või “Ära jää ilma!”. Sellele kõigele lisanduvad väga soodsad hinnad ning sotsiaalmeedia põhimõttel üles ehitatud veebikeskkond. Eestlaslikku tagasihoidlikkust seal ei ole,” kirjeldas Mehine.
Odavad hinnad ja allahindlused ei tule aga ekspertide sõnul tagajärgedeta. Keskkonnateadlane Tarmo Pilving ütles, et Temu-suguste kaubandushiiglaste ökoloogiline jalajälg on väga suur. “Me ei näe neid vikerkaarevärvilisi jõgesid ega tööstuslinnu, kus põhimõtteliselt puhast õhku pole ollagi ja kus elanike keskmine vanus on võrreldes meiega väga madal,”lausus ta.
Iga Temust ostetud asjaga võimendavad ostjad seda keskkonnakahju. Temu üha suurenev populaarsus võib välja suretada ka kohalikud veebipoed ja väikeettevõtted. ,,Lõpuks on see ju otsene mõju meie kõigi peredele, kui töökohad kaovad ära ja see on otsene mõju meie tulevikule,” oli Pilvingu sõnum.
Logistika väljakutsed
Kaari Lainevoolu sõnul jõuavad saadetised sageli Eestisse läbi teiste Euroopa Liidu riikide, näiteks Hollandi, Belgia või Ungari, mistõttu ei pruugi Eesti toll Temu pakke üldse näha. Eestis puututakse kokku vaid nende saadetistega, mida deklareeritakse siin.
Praegu Eesti Maksu- ja Tolliametis ei eristata eraldi erinevate platvormide kaupu: kontrollitakse kõiki kolmandatest riikidest tulevaid saadetisi. “Otse tarbijale saadetud kaupadel puudub sageli tooteohutuse eest vastutav isik,” tõi Lainevool välja olulise probleemi.
Euroopa Liidus on tema sõnul juba kavandamisel tollireform, millega muuhulgas plaanitakse kaotada alla 150-eurostele saadetistele kehtiv tollimaksuvabastus ning kehtestada otse tarbijatele saadetavatele pakkidele käitlustasu. Need meetmed võrdsustaks hindu Hiina hiiglase ja Euroopa Liidu ettevõtete kaupade vahel.
Ostle nagu miljardär
Ostupsühholoogilised võtted, mida Temu kasutab, pole Tanel Mehise sõnul sugugi uued. Temu erineb teistest just sellepoolest, et rakendab neid kõiki korraga. Ta nentis, et Temu on ostupsühholoogia mõistes tõeline musternäidis. Sarnaseid platvorme luuakse ka mujal, ent kuna Hiina tarbijakaitse on leebem, on Temul rohkem vabadust. Mehine selgitas, et Temus ostlemisest võib jääda kergelt sõltuvusse, sest süsteem premeerib pidevat juurdeostmist ja impulssoste.
“Eestlane ostab oma tooteid Temust, sest hind on madal ja keskkonnajalajälg tundub kauge ja abstraktne. Lihtne on end veenda, et ühe ostu mõju on väike,” selgitas Mehine ja jagas, kuidas eestlased tajuvad keskkonnamuresid lääneeurooplastest vähem ka seetõttu, et Eesti elukeskkond on puhtam kui seal.
Tema arvates ei vähenda EMTA plaanitud väikesaadetiste tasu oluliselt inimese tarbimist, sest hinnavahe Eesti poodidega on endiselt väga suur.
“E-kaubandus kasvab kiiresti ning sellised platvormid nagu Temu tõenäoliselt ei kao, vaid nendelt ostlemine ainult kasvab,” ütles Mehine.
Toidame Smaugi
Keskkonnateadlane Tarmo Pilving võrdles e-kaubandust kurja lohega “Kääbikust”. Töötingimused on Hiina masstootmise vabrikutes kehvad ja reostus on nii suur, et tänavail tuleb kanda maski. Pilving rõhutas, et iga ostuga toidavad inimesed koletist Smaugi.
Ehkki praegu tunduvad veel kliimamuutused eestlastele kauge teema, kuna kodumaa on ilus ja puhas, siis hakkavad tulevikus maailmas aset leidvad muutused mõjutama ka Eestimaad. Pilving hoiatas, et muutused võivad toimuda kiiresti, nagu on näha turismisektoris, kus kliimasoojenemise tõttu on lõunaeurooplased hakanud viimased kaks-kolm aastat väljakannatamatu suvekuuma eest jahedale põhjamaale reisima.
“Tasub mõelda, kas tahame Hiina masstootmist toetada,” tõdes Pilving. Ta lisas, et mitmeid Aasiast tulnud materjale pole võimalik taaskasutada, mistõttu tuleb need utiliseerida ja need lõpetavad prügimäel. Selle tagajärjel kannatavad Eesti keskkond ja pinnas.
Kui Eesti inimeste seas pidurduks Temus ja muudel sarnastel platvormidel ostlemine, võiksid Pilvingu sõnul Eesti majandus ning kohalikud tootjad sellest võita. Paraku tuleb arvestada, et nii Euroopa Liidu kui Eesti sõltuvus Hiinast on palju laiem kui ainult tarbekaubad. Näiteks on mõned elektroonika tootmiseks vajalikud muldmetallid saadaval ainult Hiinas.
Kui tellida Hiinast pakke
Temust tellides on mõistlik kõigepealt tutvuda lihtsustatud postipakideklaratsiooni süsteemiga EMTA kodulehel, et tarbija ei telliks kogemata Eestisse kaupu, mida on keelatud tellida, sealhulgas ravimeid, pürotehnikat, aga ka e-sigarette.
Eduard Rešetovi sõnul on Omniva suurim väljakutse ostupühad nagu must reede ja jõulud. Siis suureneb pakkide arv märgatavalt ning pakiautomaatides võib tekkida ülemaht. Seetõttu palutakse klientidel pühade ajal pakid kiiresti välja võtta, et kõik saaksid oma kingid õigel ajal kätte. Ka EMTAl on ostupühadel käed-jalad tööd täis.
Tarmo Pilving soovitas osta hoopis rohkem kohalikku. “Ärge tellige Temust asju, vaid ostke Eesti disaineritelt, käige laatadel, praegu on jõuluaeg tulemas, ostke see meepurk või sokid Eesti tootja käest. See raha läheb õigesse kohta ja te saate suure tõenäosusega väga-väga ilusa ja hea asja, mis kestab aastakümneid või teeb teie kõhule suure-suure pai,” sõnas ta.
Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines “Publististika praktika”. Autorid on ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrandid Kelly Teidla, Annette Hermaküla, Helen Mikkov, Dmitri Fedotkin ja Piret Eesmaa.