Tartu halduskohus jättis rahuldamata Tartu abilinnapea Priit Humala kaebuse kaitsepolitsei vastu ning ei nõustunud Humala väitega, et kapo on tema suhtes tõendatult teinud varjatud toiminguid.
Humal esitas kaitsepolitseiametile (kapo) taotluse saada teavet tema suhtes julgeolekuasutuste seaduse alusel varjatult tehtud toimingute kohta ning väitis, et tema suhtes varjatult toimingute tegemine on tõendatud. Humal taotles, et kohus kohustaks kapot tema taotluses küsitud teavet andma.
Kapo vastas Humala süüdistusele, et neil ei ole võimalik toimingute tegemist kinnitada ega ümber lükata. Kohtuvaidlus puudutas seda, kas kapo lahendas õiguspäraselt Humala taotluse teabe saamiseks.
Neljapäeval tehtud otsuses märkis Tartu halduskohus, et ei nõustu Humala väitega, et tema suhtes on varjatult toimingute tegemine tõendatud. “Vastupidi, kaebaja viidatud teave, mis sai kriminaalmenetluse alustamise ajendiks, võis ilmneda mistahes isiku või isikute suhtes tehtud toimingu raames,” leidis kohus.
Kohus leidis, et kui isikuandmeid töötleb julgeolekuasutus oma ülesandeid täites, siis reguleerib isikuandmete töötlemist erinormina julgeolekuasutuste seadus ehk JAS. Humalale antud vastus on JAS sätetega kooskõlas, märkis kohus.
Kohus lisas, et isiku teavitamine JAS-i alusel varjatult tehtud toimingutest saab toimuda üksnes JAS-is sätestatud alustel ja korras, üheks eeltingimuseks on seejuures varjatud toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumine.
“Isik ei saa nõuda tema teavitamist, sealhulgas kinnitust, et toiminguid tehtud ei ole, tema valitud ajal ja korras. Õigusnormidega on ette nähtud piisav kontroll selle üle, et JAS-is ette nähtud isikuandmete töötlemise korda järgitakse,” märkis halduskohus.
Nendel põhjendustel leidis kohus, et kaebuse rahuldamiseks ehk kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks puudub alus.
Otsus ei ole jõustunud.