President Alar Karis vastas Delfile, et Kasahstanis polnud ootamatus ja ebamugavas olukorras mitte ainult tema, vaid kogu 130-liikmeline Eesti delegatsioon.
Segadus välispoliitiliste sõnumite üle kerkis esile, kui president Alar Karise novembrikuus toimunud riigivisiidil Kasahstani sealne suursaadik Jaap Ora tegi presidendile soovituse jätta välja ütlemata Eesti jaoks olulised sõnumid Ukraina toetamise kohta. Välisministeerium teatas seepeale 9. detsembril, et suursaadik on otsustanud ametist tagasi astuda.
President Alar Karise riigivisiidist Kasahstani alguse saanud debatt Eesti välispoliitika kujundamisest seejärel üha teravnes ning valitsuskoalitsooni kuuluvad poliitikud on heitnud presidendile ette eeskätt diplomaatilist ebamäärasust ja vastuolu välisministeeriumiga.
Alar Karis ütles Delfile antud intervjuus, et suursaadik soovitas avalikes esinemistes Kasahstani Ukraina teemadel mitte survestada.
“Tegemist ei olnud “mõista andmise”, vaid “tungiva soovitusega”. Selleteemaline arutelu toimus vahetult peale lennujaamast Astana hotelli jõudmist õhtusöögil, mil valmistuti järgmise päeva kohtumisteks. Minule ja nõunikele oli suursaadiku nõuanne ootamatu, varasemates kirjalikes kokkuvõtetes ja videokõne vahendusel toimunud koosolekutel saadik selliseid seisukohti ei väljendanud,” kommenteeris Karis.
“Ootamatus ja ebamugavas olukorras ei olnud mitte ainult mina vaid kogu, 130-liikmeline Eesti delegatsioon. Enamikel delegatsiooni liikmetel ootasid ees ju omad kohtumised ja koostöökokkulepped. Lähtusin sellest, et kohapealset olu ja kombeid teab ning infot valdab kõige paremini kohalik saadik, tema viib ka ellu Eesti välispoliitikat,” lisas ta.
Karis tunnistas, et sõnumeid oleks saanud ja pidanud varem rahulikult läbi töötama. “Mulle jääb arusaamatuks, miks seda varem ei tehtud,” ütles ta.
ERR-ile ei soovinud president Karis kantselei esindaja vahendusel Kasahstanis toimunut ja edasist arutelu välispoliitika kujundamise teemal kommenteerida väitega, et “kõik on sellest Eesti Ekspressis juba õigesti ära kirjutatud”.