Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu otsustas neljapäeval taaskord jätta baasintressimäärad muutmata.
Nõukogu otsustas säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00 protsendi tasemel, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,15 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,40 protsenti.
ECB nõukogu on otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud kahe protsendi tasemel.
Euroala hiljutised kasvunumbrid on osutunud oodatust tugevamaks, mis ajendas Euroopa Keskpanka pärast septembrit taas majandusprognoosi kergitama.
Keskpank teatas neljapäeval, et prognoosib piirkonna majanduskasvuks 2025. aastal 1,4 protsenti – varasem hinnang oli 1,2 protsenti.
2026. aastaks prognoosib keskpank 1,2-protsendist kasvu, 2027. aastaks 1,4 protsenti ning eeldatavalt püsib see 1,4 protsendi juures ka 2028. aastal.
ECB on muutunud tänavu üha optimistlikumaks, kuna USA tollimaksud on osutunud majandusele kardetust vähem kahjulikuks.
Kuigi tollimaksud pärsivad endiselt eksporti, korrigeeriti euroala kolmanda kvartali kasvunäitajat sel kuul ülespoole 0,3 protsendini, mis ületas ootusi.
Ehkki tööstussektor on piirkonna jaoks endiselt murekohaks – eriti Saksamaa süngete näitajate tõttu –, püsivad euroala tööturg ja sisetarbimine tugevana.
Eamets: intressid jäävad tänasele tasemele ilmselt ka järgmisel aastal
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tõdes, et kuigi ECB otsustas hoiuste intressi muutmata jätta, on euribor, mis näitab, millise intressiga suured Euroopa kommertspangad üksteisele laenu annavad ja mis on Eestis enamasti ka kodulaenude baasintressiks, seevastu kerges tõusutrendis.
“Kui käesoleva aasta juunis liikus euribor 2,05 protsendi ümbruses, siis täna räägime pigem 2,1602,17 protsendist. Turu liikumine näitab, et finantssektor näeb tulevikus pigem intressi tõusu kui langetust. Kui me vaatame euroala majanduskasvu näitajaid, siis oleks aga loogiline, et keskpank pigem alandaks, kui et tõstaks intressi,” märkis Eamets.
Ta selgitas, et ECB peamine indikaator, millest lähtutakse on inflatsioon, mitte majanduskasv.
“Tänased inflatsiooni prognoosid ei näita hinnakasvu kiirenemist järgmisel aastal, pigem aeglustumist. Seega ka hoomatavas lähitulevikus (kuni järgmise aasta lõpp), intresside tõusu oodata ei ole. Kui inflatsioon aga peaks hakkama kasvama, siis võib olukord muutuda,” ütles Eamets.