Kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma rääkis “Ringvaates”, et kosmose kasutamine läheb järjest aktiivsemaks, aga seetõttu tekib seal ka rohkem ohtlikke olukordi. Noorma tõdes, et sel aastal tehakse üle 300 kosmosestardi ja juhib Ameerika, kellel on üle 220 lennu.
“Kosmoses läheb iga aastaga järjest huvitavamaks,” ütles kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma. “Kui kosmose kasutamine läheb järjest aktiivsemaks, tekib seal ka rohkem ohtlikke olukordi.”
2024. aasta juunis läksid kosmosesse USA astronaudid ja siis selgus, et nende moodulil, mis nad üles viis, on tehnilised probleemid. “Astronaudid alla enam ei saanud ja jäid sinna pikalt ootama. Tagasi tõi nad teine kosmoselaev tänavu aasta kevadel.”
NASA teeb Noorma sõnul praegu panuse sellele, et mitte riiklikult ehitada kosmoselaevu, vaid tellida need eraettevõtete käest nagu SpaceX ja Boeing. “Boeing Starliner jäi hätta ja lõpuks saadeti teda päästma SpaceX-i Crew Dragon,” nentis Noorma.
Selle tulemusena on NASA nihutanud oma investeeringuid pigem SpaceX-i suunas ja Boeing on hädas.
“Kosmose liiklus on tihe. Kui vaatame kõiki kosmose starte, siis kõvasti üle 300 kosmosestardi oli tänavu, neid juhib pika puuga Ameerika, kellel on üle 220 lennu. Hiinlased on umbes 80 lennuga aktiivselt teisel kohal, Venemaal on umbes 20 ja Euroopal 12 lendu. Üks aktiivne kosmosesadam on nüüd Uus-Meremaal. Euroopa Liit ehitab Norras ja Põhja-Rootsis oma kosmosejaamu,” loetles Noorma.
Kosmos on Noorma sõnul väga ohtlik keskkond, seal eksitusi endale lubada ei saa, kui inimesed on pardal. “Üldiselt on ohvreid suudetud vältida.”
Marsil opereeritakse praegu palju ja õpitakse seda tundma. “Võib-olla lõpuks teeme oma asustuse ka seal.”
Kosmost uurides soovitakse kõige enam teada saada, kuidas kosmos toimib. “Millised on Maa tekkeprotsessid olnud. Kui suur on tõenäosus, et Maa atmosfäär kaob ära, nii et meil enam õhku Maal ei ole. Selliste küsimuste juures on Marsi uurimine väga tähtis,” selgitas Noorma.