Euroopa liidrid kogunesid Brüsselisse tippkohtumisele, kus on arutluse all ka vastuoluline kaubanduslepe Lõuna-Ameerikaga.
Pooldajate sõnul pakuks lepe alternatiivi Pekingi ekspordikontrollidele ja Washingtoni tollipoliitikale. Kriitikud hoiatavad aga, et see nõrgendaks keskkonnaregulatsioone ja kahjustaks EL-i põllumajandussektorit.
Politsei kasutas neljapäeval Brüsselisse kogunenud tuhandete põllumeeste vastu pisargaasi ja veekahureid. Meeleavaldajad blokeerisid traktoritega teid ning loopisid võimuesindajaid kartulite ja munadega.
Meeleavaldajad kogunesid Euroopa Ülemkogu hoone lähedale, kus 27 liikmesriigi juhid arutasid leppe muutmist või edasilükkamist. Samal ajal toimus teine kogunemine Luxembourgi väljakul, vaid kiviviske kaugusel Euroopa Parlamendist.
“Soovime oma tööst ära elada ja oleme Mercosuri vastu, sest liha ja toodete importimine välismaalt, kus ei järgita samu reegleid, pole normaalne,” ütles üks põllumees Euronewsile. “Meie peame järgima paljusid reegleid, nemad aga mitte, ning ometi soovib EL importi suurendada.”
Lepe, mis kaotaks 15 aasta jooksul tollimaksud peaaegu kõigile EL-i ja viie Mercosuri riigi – Brasiilia, Argentina, Uruguay, Paraguay ja Boliivia – vahel liikuvatele kaupadele, seisab silmitsi üha tugevama vastuseisuga.
Itaalia andis kolmapäeval märku, et on liitunud Prantsusmaa juhitud vastuseisuga Atlandi-ülesele vabakaubandusleppele. Peaminister Giorgia Meloni ütles parlamendile, et allkirjastamine oleks ennatlik ning Itaalia soovib enne heakskiidu andmist piisavaid vastastikuseid garantiisid oma põllumajandussektorile.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron jäi tippkohtumisele saabudes oma vastuseisule kindlaks ja nõudis läbirääkimiste jätkamist jaanuaris.
“Me ei ole valmis. See ei tööta,” ütles ta. “Seda lepet ei saa allkirjastada.”
Macroni sõnul arutas ta leppe edasilükkamist Itaalia, Poola, Belgia, Austria ja Iirimaa kolleegidega. Tema valitsus nõuab kaitsemeetmeid majandushäirete vastu, rangemaid regulatsioone Mercosuri riikidele (sh pestitsiidide piiranguid) ja tõhustatud kontrolli EL-i sadamates.
Itaalia seisukoht annab Prantsusmaale piisavalt hääli, et vetostada Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni plaan lepe laupäeval allkirjastada, kuna selleks on vaja vähemalt kahe kolmandiku EL-i riikide toetust.
“See ei tähenda, et Itaalia kavatseb (lepet) blokeerida või sellele vastu olla, vaid et kavatseme leppe heaks kiita alles siis, kui see sisaldab piisavaid vastastikuseid garantiisid,” selgitas Meloni.
Läbirääkimised leppe üle on kestnud 25 aastat. Ratifitseerimise korral hõlmaks see 780 miljoni inimesega turgu ja ligikaudu veerandit maailma sisemajanduse koguproduktist.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles enne Brüsseli tippkohtumist, et leppe edasilükkamine või sellest loobumine kahjustaks EL-i mainet maailmas. “Kui Euroopa Liit tahab ülemaailmses kaubanduspoliitikas tõsiseltvõetavaks jääda, tuleb otsused langetada nüüd,” ütles ta.
Vaatamata tõenäolisele edasilükkamisele on von der Leyenil ja Euroopa Ülemkogu eesistujal António Costal endiselt kavas sel nädalavahetusel Brasiilias lepe allkirjastada.
“Peame vabanema liigsest sõltuvusest ja see on võimalik vaid vabakaubanduslepingute võrgustiku kaudu,” ütles von der Leyen. “Mercosurile rohelise tule saamine on äärmiselt oluline.”
Ka Eesti põllumehed osalesid protestil
Eestist võttis protestist osa 21-liikmeline põllumeeste delegatsioon, kes osales rongkäigus läbi Brüsseli kesklinna ning üritustel Boulevard Roi Albert II piirkonnas ja Luxembourgi platsil.
Delegatsiooni kuulusid põllumajandustootjad, põllumajandusühistute esindajad ning Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhid ja eksperdid.
Protesti korraldas Copa-Cogeca – Euroopa põllumeeste ja põllumajandusühistute suurim esindusorganisatsioon, mille liige on ka EPKK.
Meeleavaldusel osalesid ka Eesti põllumehed Autor/allikas: Liilit Kirss
EPKK nõukogu liikme Pille Hammerbecki sõnul ei saanud Eesti põllumajandustootjad olukorra tõsiduse taustal pealtvaatajaks jääda.
“On ülioluline, et ka Eesti põllumeeste ja -naiste hääl oleks Brüsselis selgelt kuulda. Euroopa Liit liigub otsuste suunas, mis mõjutavad meie toidujulgeolekut, põllumajanduse konkurentsivõimet ning meie toidutootjate toimepidevust veel aastakümneid,” ütles Hammerbeck.
“Me ei saa nõustuda olukorraga, kus bürokraatia kasv, ebaõiglased kaubanduslepped ja ebapiisav rahastus aina rangemaks muutuvate nõuete kõrval jätavad Euroopa põllumajanduse selgelt kaotajaks,” rõhutas Hammerbeck.
“See on hetk, mil põllumajandustootjad kogu Euroopast ütlesid – piisab sõnadest, nüüd on vaja tegusid.”
Osalejate seas olid Eesti põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu liige Pille Hammerbeck, Aasta Põllumees 2025 ja Kumalane OÜ juht ning mesinik Taavi Tull, Eesti põllumajandus-kaubanduskoja EL-i põllumajanduspoliitika ja välissuhete juht Kaie Laaneväli-Vinokurov, Eestimaa talupidajate keskliidu juht Timo Varblas, mahetootja ja linnukasvatja ning Äntu Mõis OÜ juht Lauri Bobrovski, Põlva Agro taimekasvatusjuht Karel Toss, Eesti põllumajandus-kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar, Eesti põllumajandus-kaubanduskoja liikmessuhete juht Kaisa Vahtmäe ning paljud teised.