Toona eeldati, et Põhja-Rootsi suured tööstusettevõtted vajavad kahe aastakümne jooksul kuni 70 teravatt-tundi elektrit ja mitu ettevõtet plaanisid suuri avamere tuuleparke, kirjutab DagensNyheter. 2023. aastal esitati valitsusele umbes kümme taotlust, sel aastal on laekunud taotlusi aga vaid kaks.
„Tööstusharu on pisut ebakindlas seisus,“ ütleb Green Power Swedeni tegevjuht Lina Kinning. „Ootame valitsuselt uudiseid nii loataotluste kui ka lubade menetlemise protsessi muudatuste kohta.“
Tulevikku edasi lükatud
Kinningi sõnul on vaid mõne aastaga mitmed suured tööstusinvesteeringud põhjas suletud või tulevikku edasi lükatud. See tähendab, et elektrienergia vajadus pole praegu nii suur kui varem. „Samal ajal on elektrihinnad põhjas endiselt madalad ja avamere tuuleparkide ehitamise tootmiskulud kõrged,“ selgitas Lina Kinning. See omakorda raskendab selle tehnoloogia jaoks maismaal põhineva tuuleenergia sarnaselt jalul püsimist.
Üks ettevõte, mis investeerib endiselt avamere tuuleenergiasse, on Skyborn Renewables. Neil on käimas mitu projekti nii Rootsis kui ka teistes riikides. Botnia lahes Kalixi lähedal plaanib ettevõte rajada 120 turbiiniga tuulepargi. Pargil on tehniline potentsiaal toota kuni kümme teravatt-tundi elektrit aastas. See vastab umbes kuuele protsendile Rootsi aastasest elektritoodangust.
„Turuolukorra reaalsus on mõnele plaanile järele jõudnud, mis on tähendanud ka tempo aeglustumist,“ ütles Skyborni tegevjuht Niclas Broman olukorra kohta tööstuses. „Kuigi elektrienergia vajadus pole ajaliselt nii suur kui varem, on see siiski olemas. Seepärast jätkame oma projektidega, kuna usume, et tulevikus on elektrienergia järele suur vajadus.“
Ettevõte on üks paljudest, mis ootab valitsuse luba avamere tuuleparkide ehitamiseks. Hudiksvalli lähedal asuva Eystrasalt tuulepargi nimel on ettevõte oodanud üle 1,5 aasta. „Läheneme nüüd projektide järgmisele etapile, millega kaasnevad suured kulud. Selleks, et julgeksime selle sammu astuda, peame vähemalt saama lubasid väljastavatelt asutustelt selgust, mis kohaldub,“ ütles Niclas Broman.
Valitsus peab tegutsema, aga…
Nii tema kui Kinning usuvad, et avamere tuuleparkide ehitamise tingimused on nii palju muutunud, et valitsus peab tegutsema. „Investeeringuid on miljardite eest. Meie arvates saaks valitsuse esitatud riskijagamis- ja rahastamismehhanismi uue tuumaenergia jaoks rakendada ka avamere tuuleenergiale,“ ütles Broman.
Ta usub, et riik peaks võtma enda kanda osa riskist, mida ettevõtted peavad laienemise rahastamiseks võtma. See võiks hõlmata krediidigarantiid, mis vähendab ettevõtete jaoks laenuriski.
Ettevõtete jaoks lihtsustaks asja ka fikseeritud hinna riskimaandamise süsteem. See tähendab, et kui elektri hind on mingil ajahetkel madalam kui kokkulepitud hind, saaks riik vahe katta. Seda põhimõtet rakendatakse juba mitmes Euroopa riigis. Energeetika- ja turuminister Ebba Busch on vältinud aga teema kommenteerimist.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)