Rahvusvahelise ultrajooksjate liidu IAU märgistamiskomitee liikmeks sai neljaks aastaks Eesti esindaja Aet Kiisla.
Märgistamiskomitee on üks kaheksast maailma kergejõustikuliidu World Athletics poolt tunnustatud ja maailmas ultrajooksu edendava IAU alalisest komiteest. Komiteesse kuulub kokku üheksa liiget ja komiteed juhib soomlane Jari Tomppo, kes kuulus ka eelmisesse, aastatel 2021-2025 tegutsenud märgistamiskomiteesse.
Lisaks Eestile ja Soomele on aastateks 2025-2029 IAU täitevkomitee poolt valitud märgistamiskomitees esindatud Austraalia, Argentina, Zimbabwe, Hongkong, Brasiilia ja Zambia ning üks esindaja on alaliidust.
Märgistuskomitee on loodud ultramaratonijooksude standardite arendamiseks. IAU märgistus tagab, et võistlusrajad vastavad maailma kergejõustikuliidu eeskirjadele ning et oleks võimalik ametlikult tunnustada ja võrrelda tulemusi.
“Ilmselt kõige suurem väljakutse puudutabki radade mõõtmise nõuet. Seda teevad vaid sertifitseeritud spetsialistid, kelle teenus pole pisikesele korraldajale odav lõbu. Seda nõuet ei saa muuta, aga muuta saab nõuet, et rada tuleb üle mõõta teatud aja tagant. Kui see rada päris kindlasti ei muutu, siis võiks nõuet leevendada. Näiteks ümber ehitamata staadioni või asfaltrada ei peaks iga viie aasta tagant üle kontrollima,” sõnas Aet Kiisla.
Rajamõõtmise ja Aet Kiislaga on seotud ka ERR-is kajastatud kurioosne lugu, kus täpsemal ülemõõtmisel selgus, et Sillamäe terviserada, mis algul ehitati väidetavalt kahekilomeetrisena, on kahest kilomeetrist 59 meetrit ning 25 ja pool sentimeetrit pikem.
Selleks, et lihtsustada seal kindla pikkusega ultrajooksude, nt 50 kilomeetri ja 100 kilomeetri pikkuste jooksude läbiviimist, tehti rajale Kiisla pealekäimisel ja Sillamäe linna toel 300 000 euro eest lisakaar, mis muutis raja täpselt 2 kilomeetri pikkuseks.
Märgistuskomitee vastutab ka IAU poolt 2008. aastast välja antavate märgiste taotluste läbivaatamise eest ning selle protsessi hõlbustamiseks pakutakse koolitust. IAU tunnustab ainult IAU märgisega ürituste tulemusi. Märgise saamine on vajalik tunnustatud rekordite püstitamiseks.
“Minu põhimõte on see, et reeglid on täitmiseks. Kui reeglid ei meeldi, tuleb neid muuta. Sel põhjusel kandideerisingi sellesse komiteesse. Märgi saamine peaks olema nii lihtne kui võimalik ja nii range kui vajalik. Ükski võistlus ei peaks pidamata jääma, ent tulemused ühes edetabelis peavad võrreldavad olema,” sõnas Kiisla.
Aet Kiisla on Eesti rekordi omanik 10 päeva jooksus ja eksrekordi omanik 6 päeva jooksus. Tema eestvedamisel on Sillamäel peetud ultrajookse alates 2017. aastast. Alates 2018. aastast on Kiisla kodulinnas peetaval Sillamäe ultrajooksul IAU B- ehk pronksmärgis, mis on üks neljast IAU poolt välja antavast märgisest. Kahel viimasel aastal on Sillamäel koostöös Eesti kergejõustikuliiduga selgitatud 100 kilomeetri Eesti ultrajooksu meistreid.