«Iga Vene sõjakuritegu peab tooma kaasa tagajärjed selle toimepanijatele,» ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi komisjoni väljakuulutamise koosolekul Haagis, kus kõnealuse komisjoni käivitamise otsusele kirjutas alla 34 Euroopa liidrit.
«Just täpselt siit algab tõeline tee rahuni,» vahendab Reuters Zelenskõi sõnu. «Venemaa diilile sundimisest ei piisa. Tapmiste peatamisest ei piisa. Me peame panema Venemaa aktsepteerima, et maailmas valitsevad reeglid.»
Reparatsioonid ohvritele
Kahjunõuete komisjoni asutamine – mis saab baseeruma Hollandis – ei tähenda veel seda, et ukrainlased kahjude eest kiiresti kompensatsiooni võiksid oodata.
Üksikasjad selle kohta, kuidas kompensatsioone maksma hakatakse, tuleb alles välja töötada. Varajased arutelud on puudutanud Euroopa Liidu territooriumile külmutatud Venemaa keskpanga varade kasutamist, millele lisaksid oma panuse liikmesriigid.
«Eesmärk on koostada tõendatud nõuded, mille lõppkokkuvõttes kataks Venemaa. Maksja peab olema Venemaa, see komisjon kahjude kompensatsiooni garantiid ei paku,» ütles Hollandi välisminister David van Weel.
Komisjoni alluvusse viiakse ka kaks aastat tagasi avatud kahjuregister (Register of Damage), kuhu on juba laekunud üle 86 000 nõude üksikisikutelt, organisatsioonidelt ja avalikelt asutustelt Ukrainas ning kus need nõuded on liigitatud mitmetesse eri kategooriatesse.
Venemaa ametnikud polnud kommentaari küsimiseks kohe saadaval.
Kreml eitab Vene vägedele esitatud süüdistusi sõjakuritegudes Ukraina aladel. Samuti on nad kirjeldanud Euroopa Liidu ettepanekut kasutada Venemaa keskpanga külmutatud varasid Ukraina kaitsetegevuse ja eelarve rahastamiseks ebaseaduslikuna ning ähvardanud vastusammudega.
524 miljardit sõjajärgseteks taastamistöödeks
Maailmapanga rehkenduste kohaselt lähevad Ukraina ülesehitustööd eelseisval aastakümnel maksma 524 miljardit dollarit (447 miljardit eurot) ehk kolm korda rohkem kui Ukraina sisemajanduse kogutoodang aastal 2024.
Aga see summa on saadud 2024. aasta detsembri seisuga ega sisalda tänavusi kahjustusi, mil Venemaa drooni- ja raketirünnakud on eskaleerunud, sihtides ka kommunaalfirmasid, transporti ja tsiviiltaristut.