«Kas imikule tohib anda ibuprofeeni?», «Kas kaheaastasele palavikus lapsele tuleks panna küünal või anda siirupit?», «Millist allergiarohtu, nohurohtu, köharohtu võib anda ja kui palju?» – kõiki selliseid ja sarnaseid küsimusi kohtab sotsiaalmeedia beebi- ja lastegruppides igapäevaselt. Ivaski sõnul ei tohiks aga lähtuda sotsiaalmeedias võhivõõrastelt saadud infost, vaid lugeda ravimi infolehte ja konsulteerida arsti või apteekriga.
Eelkõige on oluline teadvustada, et laps ei ole pisike versioon täiskasvanust ja just lapsevanemal on võtmeroll lapse ohutuse tagamisel, toonitas Ivask. «Seejuures ei ole ta loomulikult üksi – oluline on usaldada teadust, oma perearsti, pereõde ja vajadusel teisi meditsiinitöötajaid, aga ka apteekrit, kes on õppinud ülikoolis ravimiteadust ja tunneb ravimi olemust, kasutamist, kõrvaltoimeid ja õiget manustamisviisi.» Ivask tõdes, et info ülekülluse all ägavas maailmas on varasemast keerulisem leida adekvaatset, usaldusväärset ja teaduspõhist teavet ning lapsevanematel polegi lihtne teha õigeid ja ohutuid valikuid. «Seda enam tuleb olla tähelepanelik ja allikakriitiline. Üksnes teadusuuringud, range arendusprotsess ja põhjalik kontroll tagavad, et ravimit võib usaldada,» rääkis ekspert.