Pikka aega kesklinnaga samastatud linnaelu kese on tasapisi nihkumas sinna, kus ruum toetab igapäevast liikumis- ja eluloogikat. See ruumiline ja kultuuriline nihe toob paratamatult kaasa konflikti arusaamade vahel, kuidas linn peaks toimima: kas linna areng toetub autokesksele infrastruktuurile või liigub see suunas, kus linnaplaneerimise keskmes on ajakohane kasutustihedus, funktsionaalsus ja ruumiline kvaliteet?
Põhja-Tallinn on selles muutuses võtnud rolli, mida tasub arvesse võtta kogu linnaplaneerimises. Telliskivi, Balti jaama ümbrus, uued segakasutusega kvartalid Krulli, Volta ja Manufaktuuri – need kõik on osa kihistuvast Põhja-Tallinnast. Piirkond, mis kunagi oli vaid töölisklassi elupaik, on nüüd muutumas linnaruumi arengumootoriks. Põhja-Tallinna magnetism ei tulene ühe arendaja visioonist, vaid kogu piirkonna sisemisest loogikast.
Oled juba tellija? Logi sisse
Kommenteeri
Loe kommentaare (24)