Euroopa Keskpank ei saa Ukrainale antavat 90 miljardi euro suurust laenu garanteerida, sest seda ei luba Euroopa Liidu aluslepingud ja põhikiri, ütles Eesti Panga president Madis Müller.
Euroopa Liidu juhid leppisid küll kokku Ukrainale järgmise kahe aasta jooksul 90 miljardi euro suuruse laenu andmises, kuid Euroopa Keskpank ei saa ise seda laenu garanteerida.
Madis Müller, kes kuulub ka Euroopa Keskpanga nõukokku, pidas kahetsusväärseks, et riigijuhid ei saavutanud esialgu loodetud kokkulepet Venemaa külmutatud varade kasutamise osas, kuid Ukrainale antav 90 miljonit eurot on tema hinnangul siiski päris arvestatav summa.
Mülleri sõnul on Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde Ukraina suhtes igati toetav, kuid Euroopa Liidu aluslepingud ja põhikiri ei luba keskpangal olemuslikult valitsuse kulutusi, mis on valitsuste ülesanne kanda, endale võtta.
“Ja kuna eelarvetoetuse pakkumine või laenu garanteerimine selgelt ei ole aluslepingute, Euroopa Keskpanga põhikirja kohaselt keskpanga ülesanne, pigem on lausa selge keeld, et me ei tohi selliseid asju teha, siis seda on pidanud ka Euroopa Keskpank viitama,” tõdes Eesti keskpanga juht.
Ta lisas, et keskpankurid loodavad mõistagi, et Ukrainale hädavajaliku toetuse pakkumiseks vajalikud lahendused leitakse.
Seda, kas pigem peetakse mõistlikuks võtta kõigi liikmesriikide ühislaen või võtab iga riik eraldi laenu, ei osanud Müller öelda, märkides, et ei ole neile aruteludele nii lähedal olnud ega tea, millised võimalused on riigijuhtide kohtumistel arutlusel olnud.
“Selge on see, et kui me [tahame] kiiresti tuge pakkuda Ukrainale, suhteliselt kiiresti see finantseering kokku saada ja laenud korraldada, siis teha seda keskselt ja kõigi nimel, ma arvan, on operatiivsem ja tõenäoliselt kokkuvõttes ka soodsam,” rääkis Müller.
Küsimus on tema sõnul ka õiguslikus pooles, kuid keskpanga juhi hinnangul võib olla isegi lihtsam laen ühiselt võtta kui loota, et kõik riigid seda õigeaegselt ise suudavad teha.