Uus eufemism: USA keskpank alustas „tehnilist laadi“ rahatrükiga

Keskpank kasutas uue rahatrüki õigustamiseks uusi eufemisme. Kui varasemalt on seda nimetatud „kvantitatiivseks lõdvendamiseks“, siis seekord on nimetuseks „reservide haldamise ostud“, mis on väidevalt „tehnilist laadi“ ning millel ei ole „ametliku rahapoliitika suunaga mingit pistmist“.

Sisuliselt on finantssüsteemis likviidsusprobleemid, millest on selgelt märku andnud ka lühiajalise laenuturu (repo-turg) olukord. See on ka põhjus, miks keskpank on hakanud süsteemi jälle uut likviidsust süstima (raha trükkima).

Keskpanga teatel ostetakse esimese raundi vältel ühe kuuga 40 miljardi dollari väärtuses USA lühiajalisi riigivõlakirju (tähtajaga neli nädalat kuni aasta). Keskpanga väitel püsivad need ostud „mõne kuu vältel“ kõrgel.

USA intressimaksed juhivad keskpanga otsuseid

Oluline on siinkohal keskpanga sõnumitest läbi näha. Sisuliselt on tegemist rahatrüki taasalustamisega. Minu hinnangul on selle tegelikuks ning peamiseks põhjuseks USA riigivõla olukord. USA valitsusel on vaja kedagi, kes võlakirjade turgu toetaks, sest võlg on kasvamas meeletu tempoga ning võlakirjade pakkumine turul on kasvanud. Avalikult seda mõistagi ei tunnistata.

USA president Donald Trump on terve aasta vältel püüdnud Föderaalreservi veenda, et keskpank intressimäärasid langetaks. See võimaldaks USA riigivõla intressimaksed kontrolli alla saada. Pole ka juhus, et lisaks intresside langetamisele ostetakse nüüd vastloodud rahaga ka USA riigivõlakirju. Keegi peab ju seda laenuvõtmist finantseerima.

Kas see kõik võiks olla seotud ka riskifondidega, mis Kaimanisaarte kaudu võimendust kasutades USA riigivõlakirju ostavad? Föderaalreservi sõnul ilmnevad probleemid just repo-turul (lühiajaline laenuturg), mida juhtumisi kasutavad just Kaimanisaartel registreeritud riskifondid võimendusena selleks, et osta USA riigivõlakirju (ehk anda USA riigile laenu). Võib see olla kokkusattumus?

Inflatsioon on ju eesmärgist kõrgemal?

Rahatrükiga taasalustatakse ajal, mil inflatsioon püsib keskpanga eesmärgist tunduvalt kõrgemal – 3 protsendi juures (keskpanga eesmärk on 2 protsenti). See näitab, et ilmselgelt pole inflatsiooni ohjeldamine enam prioriteediks. Majanduses on tekkinud palju eksistentsiaalsemad probleemid.

On aina selgem, et keskpankade otsuseid hakkavad üha enam suunama riikide võlaprobleemid. Riikidel, eriti USA-l, on vaja meeletutest võlakoormatest lahti saada ning selle saavutamiseks kasutatakse valuuta väärtuse lahjendamist. Kuigi seda ei tunnistata, siis keskpankade fookuses ei ole enam inflatsiooni kontrolli all hoidmine, vaid riikide eelarveprobleemide leevendamine. Selleks on aga vaja valuuta väärtuse langust.

Valuutade vaikne ja varjatud lahjendamine

Seda püütakse teha vaikselt ja võimalikult varjatult – selleks, et usaldus valuutade vastu püsiks. Poliitikud ja keskpangad ei saa avalikult tunnistada, et võlaprobleemi lahendamiseks on vaja valuutasid lahjendada. See mõjuks valuutade usaldusväärsusele katastroofiliselt. Selle asemel kasutatakse uusi eufemisme ja õigustusi.

Kui pärast koroonakriisi osteti massiliselt USA võlakirju, siis 2022. aastal tõmmati inflatsioonilaine tõttu käima vastupidine protsess. Ostetud võlakirjadel lasti järjest aeguda ning uusi peale ei ostetud. See vähendas keskpanga bilanssi. Sisuliselt tõmmati sel viisil majandusest raha välja.

Nüüd, mil intressid on kõrgemale tõusnud, on tekkinud uus probleem – riikide intressimaksed riigivõla pealt on plahvatuslikult kasvanud. Seda ajal, mil on vaja läbi viia rohepööret, suurendada kaitsekulutusi ning pensionäride arv on töötajate hulgaga võrreldes kasvamas. Kõik need probleemid on vaja kuidagi lahendada. Tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et kui inflatsioon uuesti kiireneb, ei saa keskpangad enam intresside agresiivset tõstmist endale lubada, sest see tekitaks juba tõsisema riikide võlakriisi.

See vastuolu keskpankade rahapoliitika eesmärkides on üks peamisi põhjuseid, miks kulla hind tõuseb ja jätkab tõusu ka järgnevatel aastatel. Võlaprobleem ei ole lahendatud ning võlamullist on vaja veel suur osa õhku välja lasta. Küsimus on selles, kas seda suudetakse teha vaikselt ja aeglaselt, ilma võlal põhinevat rahasüsteemi lõhkumata? See sõltub suuresti sellest, kas investorite ja teiste riikide usaldus püsib või mitte.