Siseministeerium saatis kooskõlastusele väljatöötamiskavatsuse (VTK) relvaseaduse põhjalikuks reformimiseks.
Ministeerium nendib, et viimaste aastate julgeolekukeskkonna muutused Euroopas ning Eestis on rõhutanud vajadust relva omamise õigust oluliselt ajakohastada – seda eelkõige selleks, et toetada riigikaitselisi vajadusi ja kaitsevõimet.
VTK-s rõhutatakse, et relvaseadus peab toetama kiiret ja turvalist relvastuse üleviimist rahuajast sõjaaja tingimustesse, sealhulgas võimaldama vajadusel eraisikute relvade kasutuselevõttu vastavalt kehtivale õigusele ja mobilisatsiooniplaanidele. Sellega seondub ka riigi õigus vajadusel võtta eraisikute relvi sundkasutusse või need sundvõõrandada.
Samuti peab uuendatud regulatsioon ministeeriumi sõnul tagama selged ja kaasaegsed võimalused relvade omandamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks.
Praegune relvaseadus võeti vastu 2001. aastal ning ajas on seda muudetud vajaduspõhiselt – seda nii uute relvaliikide lisandumisel kui ka EL-ist tulenevate nõuete ülevõtmisel. See on aga toonud kaasa nõuete killustatuse, mõistmise raskused ja mõned vasturääkivused.
Sõjarelvade ja tsiviilkäibega relvade eraldamine seadusandluses
Sõjarelvade teema eraldamine seaduses võimaldab luua täpsemad ja konkreetsemad nõuded, mis arvestavad relvade olemust, rahvusvaheliste kontrollimehhanismide kohaldatavust ning vajadust täpselt määratleda, kes, millal ja millistel tingimustel võib sõjarelvi omada või kasutada, põhjendab ministeerium.
Sõjarelvade käitlemise ja järelevalve ülesannete üleviimine politsei- ja piirivalveametilt kaitseministeeriumi valitsemisalasse tooks kaasa ka PPA koormuse vähenemise relvade tehnilise järelevalve, lubade ja hoiustamise kontrolli arvelt.
Ministeeriumi hinnangul vajab ka analüüsi, kui palju padruneid võib relvaomanik hoida.
Praeguse seaduse järgi on lubatud maksimaalselt hoida kuni 200 padrunit turvalisuse tagamise otstarbega relvade ning kuni 5000 padrunit sporditulirelvade puhul. Ministeeriumi hinnangul ei ole see piisav ega mõistlik nende relvaomanike puhul, kes soovivad oma oskusi regulaarselt hoida ja arendada.
Bürokraatia relvaloa kehtivuse pikendamisel
Praeguse korra järgi tuleb vähemalt kaks kuud enne relvaloa kehtivuse lõppu esitada taotluse selle pikendamiseks. Kui aga relvaloa omanik jääb taotluse esitamisega hiljaks, saab ta võimaluse esitada menetlustähtaja ennistamiseks taotluse.
Haldusorgan võib mõjuva põhjuse olemasolul tähtaja ennistada – kui aga mõjuv põhjus puudub, tuleb taotleda uut relvaluba üldises korras, tasuda tavapärasest kõrgem riigilõiv ning sooritada teooria- ja relvaeksam.
Samuti tekib relvaloa kehtivuse lõppemisel kohustus relv ja laskemoon PPA-le hoiule anda kuni uue loa saamise või relva võõrandamiseni.
Ministeerium rõhutas, et praktikas põhjustab tähtajaks pikendamata relvaluba märkimisväärset halduskoormust nii loa omajale kui ka haldusorganile.
Praeguse seaduse järgi muutub relvaloa kehtivuse lõppemine sisuliselt võrreldavaks loa tühistamisega, kuigi isik võib vastata kõigile loa väljastamise tingimustele ja soovida selle kasutamist jätkata. Selline olukord on ministeeriumi hinnangul õigusselguse ja haldusmenetluse otstarbekuse seisukohast problemaatiline.
Relvade soetamine muutuks lihtsamaks
Kehtiva seaduse kohaselt peab iga relva soetamiseks taotlema PPA-lt relvasoetamisloa. Taotlemise eelduseks on kehtiv relvaluba ja riigilõivu tasumine. See tähendab, et isegi kui isikul on kehtiv relvaluba, peab ta iga uue relva ostmiseks eraldi taotlema soetamisluba ja tasuma riigilõivu.
Ministeerium tõi näite, et kui isik, kellel on kehtiv relvaluba jahipidamiseks soovib osta täiendava jahipüssi, peab ta kehtiva õiguse kohaselt esitama PPA-le taotluse relvasoetamisloa saamiseks, tasuma 60 eurot riigilõivu, ootama taotluse menetlemist ja relvasoetamisloa väljastamist ning alles seejärel saab relvakaupmees relva müügitehingu lõpule viia – kõik see toimub olukorras, kus isikul on juba olemas relvaluba ja kehtiv õigus vastavat liiki relva käidelda.
Ministeerium leiab, et tehnoloogilised lahendused on muutnud korduva relvasoetamisloa taotlemise sisuliselt tarbetuks – alates 2019. aastast on relvalubade ja soetamislubade süsteem digitaliseeritud.
Samuti vähendaks oluliselt bürokraatiat relvasoetamis- ja võõrandamisloa nõude kaotamine juhtudel, kus mõlemal osapoolel on kehtiv relvaluba, seisab dokumendis.
Uus lahendus sarnaneks tuttavate praktikatega muudes valdkondades (nt mootorsõidukite ost-müük), kus tehing on võimalik kohe pärast õiguste kontrolli.
Politseile õigus nõuda relvaomanikult täiendavat tervisekontrolli
Praegu saab PPA nõuda relvaomanikult uue tervisekontrolli läbimist üksnes juhul, kui relva käitlemisega on juba põhjustatud kahju. Ministeeriumi hinnangul on see selgelt ebapiisav, sest ohtlikke olukordi oleks võimalik ennetada juba varem.
Pärast seadusemuudatust saaks PPA põhjendatud kahtluse korral nõuda relvaomanikult tervisekontrolli läbimist.
Põhjendatud kahtlus võiks tugineda näiteks: suitsiidikatsele või enesetapule viitavatele käitumismustritele; korduvatele alkoholi või narkootikumide kuritarvitamise juhtumitele; perearsti või eriarsti märguandele isiku terviseseisundi olulise halvenemise kohta või PPA enda kogutud infole, mis viitab isiku võimalikule sobimatusele relva käitlemiseks (nt isik on korduvalt sattunud politsei vaatevälja joobes olekus).
Sarnane mehhanism on juba kasutusel näiteks mootorsõidukijuhtide tervisekontrollis, kus liiklusohutuse kaalutlustel võib arst suunata juhi erakorralisele tervisekontrollile.
Tervishoiutöötajale õigus peatada tervisetõend
Praegu ei ole relvaseaduses sätestatud mehhanismi, mis võimaldaks tervishoiutöötajal muuta kehtetuks varem väljastatud relvaloa tervisetõendit. See tähendab, et isegi kui perearst või psühhiaater tuvastab relvaluba omaval isikul relvaloa väljastamist välistava tervisehäire (nt diagnoosib raske depressiooni või skisofreenia), jääb varasem tõend kehtima kuni järgmise regulaarse tervisekontrollini.
Ministeerium soovitab regulatsiooni täiendada selliselt, et tervishoiutöötajal oleks õigus kas peatada tervisetõendi kehtivus kuni täiendava uuringu või hinnangu saamiseni või tunnistada kehtetuks tervisetõend juhul, kui on ilmnenud selge välistav tervisehäire.
“See tagaks kiirema reageerimise olukordades, kus relvaloa jätkuv kehtimine ja relvaomanikuks olemine võib kujutada endast ohtu nii isiku enda kui teiste turvalisusele. Näiteks, kui psühhiaater diagnoosib relvaluba omaval isikul bipolaarse häire maniakaalses faasis, ei peaks ootama järgmise perioodilise kontrollini, vaid saaks koheselt sekkuda,” lisas ministeerium.
Hoiatus- ja signaalrelvade vabamüügi lõpp
Ministeerium leiab, et hoiatus- ja signaalrelvade müük peaks eeldama tegevusluba ja alluma regulaarsele järelevalvele sarnaselt piiratud tsiviilkäibega relvadele.
“Tulirelvataoliste esemete vabamüük tuleb allutada regulaarsele järelevalvele, kuna need on avalikku korda ja turvalisust oluliselt ohustavad vahendid, mille kasutusotstarve on küsitav ja mis võivad kaasa tuua raskeid tagajärgi. Lisaks on neid võimalik käepäraste tööriistadega suhteliselt kerge vaevaga muuta tapvateks relvadeks,” seisab väljatöötamiskavatsuses.
Ministeerium pakub välja signaalrelvade puhul müügiloa nõude kehtestamise ning muu hulgas ka kohustuse registreerida omanikuvahetuses PPA-s sarnaselt laskekõlbmatuks muudetud relvadega.
Ministeerium soovitab kaaluda ka hoiatus- ja signaalrelvade müügi olulist piiramist, kuna nende kasutusotstarve ei kaalu üles sellega kaasnevaid riske avaliku korra ja turvalisuse seisukohast.
“Sellised seadmed võivad nende ehituslikest omadustest lähtuvalt olla kergesti muudetavad tulirelvadeks või eksitavalt sarnased päris relvadega, tekitades õiguskaitseasutustele täiendavat koormust ja riski,” seisab dokumendis.
Ministeeriumi hinnangul tuleks lisada piiramata tsiviilkäibega relvade hulka airsoft- ja paintball-relvad, määratleda nende käitlemise nõuded ning näha ette sanktsioonid nõuete rikkumise korral.
Õigusakti eeldatav jõustumisaeg 2027. aasta esimesel poolaastal.