Kuigi meie süvatehnoloogiaettevõtete panus majandustegevusse on veel tagasihoidlik, on meil juba mitmeid häid näiteid Eesti teadlaste edukusest selliste firmade loomisel ja arendamisel. Üks neist on tänavu aasta töösturi tiitli pälvinud akadeemik Mart Ustav, kelle loodud Icosagenis töötab juba 40 teaduste doktorit.
Suurt rõõmu saame tunda selle üle, et Eesti teadlased on olnud väga edukad Euroopa Liidu raamprogrammi rahastuse taotlemisel. Kui tippteaduse rahastamise taotlemisel Euroopa Teadusnõukogust oli algusaastatel meie edu tagasihoidlik, siis just tänavu oleme teinud suure sammu edasi, jõudes rekordilise kaheksa grandini. Võrdluseks: eelneval neljal aastal saime kokku 12 granti.
Ka tänavu avaldatud publikatsioonidest võib tuua esile rea Eesti teadlaste silmapaistva töö. Akadeemik Lauri Mälksoo kirjutas oma äsja ilmunud põhjalikus monograafias «Russia, the Soviet Union, and Imperial Continuity in International Law» veenvalt lahti imperiaalse mõttetraditsiooni ajaloolise sügavuse rahvusvahelise õiguse käsitamisel Venemaal.
Eriti paljulubav on tehisaru, kus Eesti teadus on heal tasemel ja meil on terve rida edukaid idufirmasid.
Meelis Pärteli jt artikkel ajakirjas Nature näitas, kuidas isegi suhteliselt looduslikus taimestikus on kohalike taimeliikide «täielikkus» globaalselt seda väiksem, mida suurem on ümbruskonna inimtegevuse tase. Indrek Koppel koos kolleegidega avastas täiesti uue mehhanismi, kuidas regenereerida känguvaid närvirakke. See ajakirjas Cell ilmunud töö avab uusi võimalusi neuroloogiliste haiguste raviks. Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo ja Aira Võsa koostasid kolmes mahukas köites bibliograafia «Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830 I: 1494–1710», mis koondab Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükised ning Eesti kohta mujal ilmunud teosed nelja sajandi ulatuses.