Kuigi Euroopa Liidu juhid leppisid kokku laenu andmises järgmise kahe aasta jooksul, ei ole keskpangal juriidiliselt võimalik valitsuste kanda olevaid kulutusi enda peale võtta.
Müller selgitas olukorda järgnevalt: „Ja kuna eelarvetoetuse pakkumine või laenu garanteerimine selgelt ei ole aluslepingute, Euroopa Keskpanga põhikirja kohaselt keskpanga ülesanne, pigem on lausa selge keeld, et me ei tohi selliseid asju teha, siis seda on pidanud ka Euroopa Keskpank viitama.“
Samas märkis keskpanga juht, et panga president Christine Lagarde on Ukraina toetamises igati positiivselt meelestatud. Müller pidas kahetsusväärseks, et Venemaa külmutatud varade kasutamise osas ei saavutatud veel loodetud kokkulepet, kuid pidas laenusummat siiski arvestatavaks. Laenu struktuuri osas arvas Müller, et operatiivsem ja soodsam oleks võtta laenu keskselt kõigi nimel, mitte riikide kaupa eraldi.
Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas, et Eesti võidab otsusest igal juhul, sest agressiooni talumine on kulukam kui Ukraina toetamine. Ligi sõnas: „See on nii rahaliselt kui ka fundamentaalselt, kultuuriliselt demokraatiale, kogu liberaalsele ühiskonnale päris oht ja ka rahaliselt väljendatav oht, mida Putin ja Venemaa endast kujutavad.“
Minister nentis, et kuna Vene varasid kohe üle ei võetud, tuleb laenu eest intressi maksta ja seda tehakse Euroopa Liidu eelarve tagatisel. Eesti kanda jääv täpne summa pole veel selge, kuid Ligi andmetel on juttu olnud paarisajast miljonist eurost.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (177)