Kogesin seda tunnet esmakordselt, kui nägin Kitty Florentine’i viimati mitu aastat tagasi Tallinn Music Weekil. Toona esines ta F-Hoone blackbox’is ja saal oli nii puupüsti inimesi täis, kõik Florentine’i lummuses, et sinna oli võimatu mahtuda ja nii veetsin kogu kontserdi ukse lähedal ega näinud kordagi lavale, ent olin minagi lummatud.
Hetkel elab Kitty Florentine Berliinis, et ennast avastada ja jõuda nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt paikadesse, kuhu ta Eestist ehk ei küündiks.
«Mul on tunne, et Eestist on vahepeal vaja natukene kaugemale minna. Esiteks selleks, et Eestit kaugemalt veel rohkem armastada, ja teiseks selleks, et anda endale ruumi. Ruumi välja selgitada, kes ma olen ja milline on mu identiteet. Kui sa kasvad siin üles, tekivad need küsimused üsna varakult. Mina tundsin, et tahan anda endale võimaluse avastada, mis veel võimalik on. Olin loonud ühe pildi endast ja mõelnud, et okei, aga mis siin veel saab olla? Mida ma tegelikult tahan ja kuhu ma veel kasvada võin?» selgitab Kitty Florentine.