Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkond arutas sel nädalal petuskeemide küsimust ja kaalub muu hulgas tavalisest maksemustrist väljapoole jäävate pangaülekannete puhul “rahunemispeatuse” kehtestamist.
Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna liige Sandra Horma, kes igapäevaselt töötab LHV pangas, rääkis ERR-ile, et politsei- ja piirivalveameti statistika kohaselt on Eesti elanikud oktoobri seisuga kaotanud kelmustele 23 miljonit eurot.
“See on päris tohutu summa. Me näeme, et kahjuks nende seas on väga kõrgel kohal just pangakelmused, mis tähendab, et justkui oleks helistanud nende enda kodupank, tavaliselt küberturbeosakond või mingi teistsugune salaoperatsiooni-taoline osakond ja hakatakse justkui raha päästma. Tegelikult seda raha ei päästeta, vaid võetakse hoopis inimese kontod üle ja tehakse need tühjaks,” kirjeldas Horma.
Tema sõnul ei saa öelda, et petturid oleksid viimastel nädalatel kuidagi eriliselt aktiviseerunud, pigem on inimesed rohkem sellest rääkima hakanud.
Petturid räägivad selges eesti keeles ja väidavad end olevat tervisekassast või politseist, väga levinud on ka Elektrilevi esindajate teesklemine ning nüüd on hooajale vastavalt hakatud ründama postiteenuste kaudu.
Pangaliidu pettuste tõkestamise osakond arutas teemat sel nädalal ning Horma märkis, et erinevad meetmed on arutluse all pidevalt. Üks läbivaid küsimusi on limiidid, kuid juttu oli ka mitmetasandilise autentimise rakendamisest ja kampaaniatest, et inimesed oleksid teemaga kursis. Üks meede, mis on samuti kaalumisel, on niinimetatud rahunemispaus.
See tähendab, et kui klient tahab teha midagi erakordselt tavatut, näiteks igakuiselt oma pensioni piires majandav pensionär tahab ühel kuul kõik oma aastakümnete säästud mingile tundmatule kontole kanda, siis ei läheks raha sellele kontole üle kohe, vaid ajalise viitega.
“Mina ise ütlen, et mul oleks väga hea meel, kui me räägime hästi palju laiemast sihtgrupist, aga jah, olgu ta pensionär, noor inimene, ettevõtja – kui järsku toimub midagi, mis on hästi ebatavaline, tõesti väga-väga suure summa üleminek, siis seal on see üks viis, millele me võime vaadata otsa, kas see aitaks midagi,” rääkis Horma.
Siiski oleks “rahunemispausist” kasu ainult juhul, kui inimene ise aru saab, et keegi tema kontolt midagi maha võtta üritas. Kui aga inimene tahab vabatahtlikult ülekannet teha ning ei teavita sellest ka panka ega politseid, ei ole Horma sõnul ka pausist kasu.
“Nii et me mõtleme selle peale, aga konkreetset plaani veel ei ole,” lausus Horma.
Kriitika kohta, et riigiasutused ja pangad käsitlevad pettuste ohvriks langemist justkui üksikisikute rumalust, kuid nad peaksid ka ise rohkem pingutama ja vastutama, et inimeste tagant ei varastataks, ütles Horma, et pankades päästetakse iga päev tohututes kogustes potentsiaalsete ohvrite raha.
“Teeme ka koostööd nii PPA-ga kui teiste institutsioonidega nagu CERT ja Smart-ID, SK ID Solutions firma ise, et tugevdada neid meetmeid,” kinnitas ta. “Me näeme, kui palju me päästame igapäevaselt erinevates kohtades just selliste juhtumite raha. Aga kahjuks läheb osa ka läbi ja see on see paratamatus.”